Fringilla coelebs
Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae)
Ingl. common chaffinch.
Levik. Metsvint on väga tavaline linnuliik nii metsades kui linnaparkides ja aedades. Levinud on liik kogu Euroopas ja Aasia metsavööndid. Rändlinnuna veedavad Põhja-Euroopa metsvindid talve Lääne-Euroopas.1
Eestis on metsvint kõige arvukam linnuliik, hinnanguliselt pesitseb meil 1,7 – 2,2 miljonit paari. Kevadel saabub metsvint meile juba märtsis, sügisel lahkuvad oktoobris. Lääne-Eestis jäävad üksikud ka talvitama.2 Huviline leiab metsvindi kindlasti üles tema laulu järgi: siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks piirutikk!
Mõõtmed. Kehapikkus 14,5 cm, tiibade siruulatus 24,5–28,5 cm kehamass 18–29 g.3
Anatoomiline iseloomustus. Välimikult on isased metsvindid selja poolt pruuni ja oliivrohelise sulestikuga, tiibadel ja sabasulgedel esineb musta ja valget, pealael sinakas varjund, pea- ja kerekülgede roostepunane läheb kõhu all üle kahvaturoosaks. Emaste sulestik on tuhmim, hallikaspruuni varjundiga.
Skeleti ehituslaad on värvulistel üsna sarnane, habras ja kerge. Erinevused on väikesed: headel lendajate rinnakukiilu pind on suurem ja küünavarreluud pikemad, maapinnal kõndijatel sääre- ja jookseluu pikemad, puuokstele klammerdujatel varbad suhteliselt pikemad. Metsvindi skeletis esinevad kõik nimetatud tunnused, kuid tagasihoidlikult. Vintlasi peetakse jässka kehaehitusega lindudeks, kel ümar pea, lühike kael ja keskmise pikkusega tiivad. Varvastest esimene varvas on pööratud tahapoole, kolm järgmist ettepoole. Varbalülide arv kasvab vastavalt varbanumbrile ning on sellest ühe võrra suurem – esimesel varbal on kaks varbalüli, teisel kolm ja kolmandal neli ja neljandal viis varbalüli. Viimane lüli varustatud teravatipulise varbaküünisega.
Kolju. Kolju on ümara ajukoljuga. Vindi nokk on suhteliselt lai, koonusekujuline ja kohastunud toitumiseks seemnetest, pesitsusajal toidab poegi putukatega. Kolju pikkus koos nokatupega 32 mm, ajukolju pikkus 18 mm, laius 14 mm ja kõrgus 12 mm.3
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-865, skelett on hangitud enne 1918. aastat. Linnuliigi määras suure tõenäosusega metsvindiks maaülikooli metsloomaarst, Madis Leivits skeleti, peamiselt kolju tunnuste ning osaliselt kustunud sildi põhjal.
Fotol isaslind. https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=9679029
1. Jonsson, L. Euroop linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008.
2. https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid/vaervulised/metsvint
3. https://www.songbird-survival.org.uk/chaffinch
4. https://skullsite.com/skullpage/fringilla-coelebs-chaffinch/