Tšintšilja

Chinchilla laniger

Selts: närilised (Rodentia), sugukond: villakhiirlased (Chinchillidae).
Ing: chinchilla.

Levila. Tšintšilja ehk villakhiire looduslik leviala Lõuna-Ameerikas Andide mäestikus 900–4500 m kõrgusel merepinnast.1
Mõõtmed. Kehapikkus 22–38 cm, saba pikkus 13 cm (23 sabalüli). Kodustatud tšintšiljad on looduslikest eellastest suuremad ning sooline dimorfism on ulatuslikum (emaste kehamass kuni 800 g, isastel 600 g).1

Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.

Anatoomiline iseloomustus. Looduses on eluiga tõenäoliselt u 10 aastat, tehistingimustes võib elada üle 20 aasta.
Karvastik on siidine ja tihe, ühest karvanääpsust kasvab välja kuni 60 karva. Tänapäeval kasvatatakse villakhiiri lemmikloomana.
Täielikult taimetoitlased.

Kolju. Kolju on kitsas, pika ninamikuga, alalõug on ülalõuast laiem. Ajukolju on lame, silmakoopaalune kanal on erakordselt avar, oimuluu trummipõiendid (1) kolmekambrilised, ulatuvad koljulaeni võimaldades eriti kõrgete ja madalate sageduste tajumist.
Hambavalem 1.0.1.3/1.01.3. Tšintšilja lõikehambad võivad kasvada kuni 30 cm aastas, ülekasvanult kaarduvad hambad igemetesse ja suulakke. Esihammaste kulutamiseks peab loom palju närima.Purihammaste mälumispind on põse-keele suunas kaldu. Sageli esineb väärsulgumust (malocclusio), mistõttu hammastel tekivad teravad servad, nad ei kulu ühtlaselt. Ülekasvanud hambad ärritavad lõualuid, mistõttu arenevad lõualuudele põiendid (2). Eriti sage on see alalõualuudel, mille hambad kasvavad kiiremini.3 
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-664, skelett on hangitud 2018. aastal.

Chinchilla lanigera Wrocławi loomaaias, 2008. https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=4334334

1. https://animaldiversity.org/accounts/Chinchilla_lanigera/
2. https://www.researchgate.net/publication/230800336_Dental_pathology_in_chinchillas
3. https://www.vetfolio.com/learn/article/clinical-anatomy-radiography-and-computed-tomography-of-the-chinchilla-skull