Laululuik

Cygnus cygnus

Selts: hanelised (Anseriformes), sugukond: partlased (Anatidae).
Ingl: whooper swan.

Levila ulatub Euraasia taiga ja metsatundra aladele. Eestis on pesitsevate paaride arvukus viimastel aastakümnetel suurenenud ning varasem läbirändaja on muutunud arvestatavaks pesitsejaks (Eestis 150–200 haudepaari).1
Liik kuulub Eestis II kaitsekategooriasse.
Mõõtmed. Kehapikkus 145–160 cm, tiibade siruulatus 218–243 cm.2
Anatoomiline iseloomustus. Sarnaneb kühmnokk-luigele, eristavateks tunnusteks on laululuige ümar seljakontuur, sihvakam keha ja kolmnurksem pea.
Toitub peamiselt taimedest, harvem ka selgrootutest loomadest.
Laululuige nokk on pikk ja kiilukujuline, täiskasvanutel ulatub noka kollane osa silmast sõõrme alla, noka tipp on musta värvusega. Noortel isenditel on kollase asemel valkjas toon ning noka tipp on roosakas.1
Ajukolju on külgvaates ümar (kühmnokk-luige ajukolju on külgvaates lame).3
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-63, kolju on hangitud enne 1918. aastat.

Laululuiged.  Foto autor Ingmar Muusikus.
  1. www.linnuvaatleja.ee
  2. L. Jonsson. 2008. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus.
  3. C. Ellrott, G. Schmitz. 2010. Skull identification key for Central European waterfowl (Aves: Anseriformes: Anatidae). Stuttgarter Beiträge Naturkunde Serie A, 347–362.