Bolborhynchus lineola
Selts: papagoilised (Psittaciformes), sugukond: papagoilased (Psittacidae).
Ingl: lineolated parakeet, barred parakeet, Catherine parakeet.
Levila. Looduses elutsevad Kesk- ja Lõuna-Ameerika subtroopilise vööndi metsastel aladel, mägedes 600 m kõrgusel ning suvekuudel kuni 2300 m kõrgusel kuni 60-isendiliste parvedena.
Mõõtmed. Pikkus 16-18 cm, lühike saba, kaal 47-55 grammi.1
Anatoomiline iseloomustus. Looduslik värv on tihedas puuvõras elutseva linnuna roheline, saba tumeroheline. Emas- ja isaslinnu vahe on üpris väike piirdudes vaid vähema musta värviga emaslinnu saba suleotstes ja tiivanukkidel.1
Aretuses on lisandunud palju värvivariatsioone: kreemjas, oliiviroheline, tumeroheline, mitmed sinise varjundid, sh türkiis ja koobalt, hõbe, kiltkivi, lilla jt.
Väikese linnu kohta on mägipapagoi tagajala varbad pikad ja tugevad, neljast varbast on 1. ja 4. suunatud tahapoole, 2. ja 3. ettepoole. Sellise asetusega püsib puuvõras tegutsev lind hõlpsamini okstel. Varbalülide arv linnul suureneb varbanumbriga – esimesel varbal on kaks lüli, teisel kolm, kolmandal neli ja neljandal viis lüli. Viimane varbalüli on varustatud terava küünisega.2
Linnu koljule on iseloomulik,et näo luud (kokku 3 paaritut ja 7 paarilist luu) on ajukoljuga liikuvas ühenduses. Suuremad on paaritutest luudest ees-ülalõua- ja alalõualuu, mis on noka luuliseks aluseks. Papagoidel on need iseloomuliku kujuga, kohastunud toitumislea puuviljadest ja seemnetest. Ülanoka tipp on konksjalt üle alanoka, alanokk on ülanokast märksa lühem, kitsam ning nõgusa kujuga.2 Vööt-mägipapagoi sarvestunud nokatupp ehk ramfoteek on hele.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-861, skelett. Emane, kolme ja poole aastane lemmiklind Tigris kuulus loomaarstiüliõpilasele, kes annetas linnu ootamatu surma järel 2020. aastal linnu muuseumile. Vaata linnu skeleti valmimise lugu õppematerjalidest.
1. http://loomakaitse.eu/voot-magipapagoi-pidamine/
2. Enn Ernits, Esta Nahkur. Koduloomade anatoomia, X. Linnu kehaehitus. Tartu: Eesti Maaülikool, 2013.