Habehüljes

Erignathus barbatus

Selts: loivalised (Pinnipedia), sugukond: hülglased (Phocidae).
Ingl: bearded seal.

Levila. Habehüljes elab Barentsi mere rannikuvetes, sigimisalad paiknevad Norra ja Islandi Põhja-Jäämere rannikul.1
Mõõtmed. Tüvepikkus 2,2–2,5 m, kolju kondülobasaalpikkus ligikaudu 21 cm, täiskasvanute kehamass enamasti 200–250 kg. Tiinete emaste kehamass võib olla kuni 360 kg. Vastsündinute kehamass keskmiselt 34 kg.1; 2
Kolju. Silmakoopad on hüljestele omaselt suured, silmad lähestikku. Hambad väikesed ning nõrgad, purihambad paiknevad hõredalt ning on nõrgalt juurdunud.1 Hambavalem 3.1.4.1/2.1.4.1. Näokolju on kõrge ning lühikese koonu ja avara ninaõõne tõttu ümar, koljuluud tugevamad kui hallhülgel.
Muu. Habehülge maks sisaldab nii suures koguses A-vitamiini, et võib inimesele mürgine olla (põhjustab A-hüpervitaminoosi).1
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-105, kolju on hangitud 1903. aastal (Schlüter/Halle).

1. MacDonald, D., W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. https://animaldiversity.org/accounts/Erignathus_barbatus/