Sciurus vulgaris
Selts: närilised (Rodentia), sugukond: oravlased (Sciuridae).
Ingl: Eurasian red squirrel.
Levila. Levila hõlmab peamiselt Põhja-Euraasiat. Eestis laialt levinud, arvukus sõltub peamiselt toidurohkusest ja väikekiskjate arvukusest. Elupaigaks sobivad kõik metsatüübid, aga ka linnapargid ja surnuaiad.1
Mõõtmed. Tüvepikkus 18–24 cm, kehamass 250–350 g, kondülobasaalpikkus 44–53 mm.2
Anatoomiline iseloomustus. Karvastik on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõhualune aastaringselt kreemikasvalge. Leidub ka melanootilist vormi, kelle karvastik on tume, Eestis on sellist vormi enim leitud Saaremaal. Saba on kehast veidi lühem, ning kaetud pikkade karvadega. Sabal on oluline roll kehasoojuse hoidjana magamise ajal ning tüürina hüpetel. Eeskäpal on 4 ja tagakäpal 5 varvast, pikad küünised on abiks puukoorel ronimisel.1
Kolju. Kolju on närilistele iseloomulikult tugevate lõugadega. Hambavalem 1.0.2.3/1.0.1.3. Hambalaie ehk diasteem on pikk. Ülalõuas on hambarida lühem kui diasteem.3 Närilisele kohaselt kasvavad hambad kogu elu. Lõikehammaste pigmenteerunud email katab vaid hamba eespinda, tagapinna dentiin on pehmem ning kulub kiiremini, mistõttu hambad terituvad.
Silmülesed jätked (supraorbitaaljätked) on suhteliselt tugevad ning hästi arenenud (lendoraval on silmülene jätke pikem, teravam ja peenem kui harilikul oraval).3
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-493, skelett on valmistatud autolt löögi saanud korjusest.
1. E. Moks, J. Remm, O. Kalda, H. Valdmann. 2015. Eesti imetajad.
2. MacDonald, D., W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. http://www.tammeleht.ee/imetajad/narilised.html#orav