Jaaguar

Panthera onca

Selts: kiskjalised (Carnivora), sugukond: kaslased (Felidae).
Ingl: jaguar.

Levila. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Elupaikadeks sobivad piirkonnad, kus on tihe taimestik varjumiseks, piisav veevaru ja saakloomade arvukus.
Mõõtmed. Keha pikkus koos sabaga 150–185 cm, kehamass 68–136 kg.1
Anatoomiline iseloomustus. Jaaguarid on kohastunud kiiresti jooksma, neil on tugevad pikad jalad ning puusaluude asend võimaldab tagajäsemete mitmesuunalist liikuvust. Saba aitab tasakaalu hoida ronimisel ja kiirel jooksul. Keha on kõhn kuid vastupidav saagi vedamisel.

Kolju. Koljupikkus on võrdne suuremate pantritega, koonilised kihvad on suunatud külgedele, kiskhambad on võimsad. Lai ninamik, laiad sarnakaared (1) ning kõrge välimine sagitaalhari (2) toetavad massiivseid mälumislihaseid.1
Jaaguari kihva hammustussurveks on hinnatud kuni 887 N ja kiskhamba hammustussurveks 1361 N.2
Hambavalem 3.1.2–3.1/3.1.2.1.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-35, skelett. Üle 20 aasta vanuse jaaguari korjuse kinkis 1889. aastal Tartu Veterinaaria-instituudile Peterburi loomaaia direktor. Skelett on eksponeeritud Tartu Ülikooli muuseumi Morgensterni saalis, näitusel “Minu elu ülikool”.

1. https://animaldiversity.org/accounts/Panthera_onca/
2. P. Christiansen, S. Wroe. Bite forces and evolutionary adaptations to feeding ecology in carnivores. Ecology. 2007; 88(2): 347–58.