Kesk-Aasia kilpkonn

Testudo horsfieldii

Selts: kilpkonnalised (Testudines), sugukond: kumerkilpkonlased (Testudinidae).
Ingl: Central Asian tortoise.

Levila. Elupaigaks kõrbed ja poolkõrbed Hiinast Kasahstanini.
Mõõtmed. Keha suletud luulise selja- ja kõhukilbi vahele. Ümarovaalne kilp on läbimõõduga 10–20 cm, emased kilpkonnad on pisut suuremad, kuini 25 cm pika kilbiga.1
Anatoomiline iseloomustus. Kummuva seljakilbi ehk karapaksi sarvkiht on oliivroheline tumedate viirgudega ning toetub liikumatult lamedale kõhukilbile ehk plastronile. Suurem osa seljakilbist koosneb hüpertrofeerunud roietest ja selgroost. Kõhukilbi luuline osa koosneb rinnaku struktuuridest.2
Kaheharulisest abaluust ja kaarnaluust koosnev õlavööde asub kilbi sisemuses, mitte väljapool rinnakorvi nagu teistel selgroogsetel,
Vaagnavöötme moodustavad niude-, istmiku- ja süleluu, millest viimane on kõige suurem. Ristluulülidega on puusaluud ühendatud kahe ristluuroide vahendusel.3
Jalgadel 4 varvast, mis lõppevad küünistega. Isasloomade saba pikem kui emastel.
Kolju. Teistel roomajatel on peamiselt ühetaolised koonilise kujuga, kuid kilpkonnadel on hambad taandarenenud ja lõualuude servi katab terav ja tugev sarvestunud ääris.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-594. Skelett on valmistatud Tallinna Loomaaias elanud kilpkonnast ja hangitud aastal 2009.

1. https://en.wikipedia.org/wiki/Russian_tortoise
2. https://www.sciencedirect.com/topics/veterinary-science-and-veterinary-medicine/dermal-bone
3. Kent, G.C., Miller, L. Comparative Anatomy of the Vertebrates. Wm.C.Browb Publishers, 1997.