Tenrek

Tenrec ecaudatus

Selts: tenrekilised (Afrosoricida), sugukond: tenreklased (Tenrecidae).
Ingl: tailless tenrec, common tenrec.

Levila. Harilik tenreki looduslik levila on Madagaskari ja Komoori saartel, introdutseeritud ka teistele India ookeani saartele. Primitiivseks peetav selts, mille esindajate vanimad teadaolevad jäänused pärinevad eotseenist.1
Mõõtmed. Harilik tenrek on suurim tenreklane, pikkus (keha koos peaga) 26–39 cm, kehamass kuni 2,5 kg.2 Kuigi liiguinimi viitab saba puudumisel, harilikul tenrekil 1–1,5 cm kikkune saba.
Anatoomiline iseloomustus. Eesjäsemed on tagajäsemetest pikemad. Tenreki 24 imetit võimaldavad toita suurt vastsündinute pesakonda, olles üks suurima poegade arvuga liike (pesakonnas kuni 32 vastsündinut).1
Kolju. Kolju silindrikujuline, ajukolju kõrge välimise sagitaalharja (1) ja kuklataguseharjaga (2). Sarnakaar puudub, kuna oimuluul (3) ei arene sarnaluumist jätket. Näokolju pikenenud ninamikuga. Piiri aju- ja näokolju vahel on keeruline eristada, kuna silmakoopad puuduvad. Tenreki silmad on väga väikesed ja nägemine kehv. Alalõualuu varesenokkjätke (4) on lai.
Hambavalem 3.1.3.3/3.1.3.3. Hambad on lõikeköbrulised, teravate köprudega.Toitub peamiselt selgrootutest, kuid võib jahtida ka väiksemaid kahepaikseid ning hiiri. Lisaks toitub ka viljadest ja muudest taimeosadest.2
Muu. Varem liigitati putuktoiduliste seltsi, kuid molekulaarsete uuringute alusel eraldati 10 tenreklaste sugukonda iseseisvaks seltsiks. Erakordne on tenreki kuni üheksa kuu pikkune sügav talveuni ebasoodsa perioodi üleelamiseks.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-80, kasvueas isendi kolju on hangitud 1902. aastal; säilik AP-81, kolju (fotol) on hangitud 1912. aastal (Schlüter/Halle).

1. Miljutin, A. 2015. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn: Varrak.
2. https://animaldiversity.org/accounts/Tenrec_ecaudatus/