Asio otus

Selts: kakulised (Strigiformes), sugukond: kaklased (Strigidae).
Ingl: Northern Long-eared Owl.

Levik. Kõrvukräts on põhjapoolkera metsa- ja preeriavööndi öökull. Põhja-Euroopa kõrvukrätsude vanalinnud jääva mõnikord pesapaika talvitama. Eestis on kõrvukräts väikesearvuline, kuid kõikjal levinud kultuurmaastike lind. Tema arvukust hinnatakse 500–4000 haudepaarini.¹
Mõõtmed. Kõrvukrätsu keha üldpikkus on 35–39 cm, tiibade siruulatus 86–100 cm, tiiva pikkus on 27,5–32 cm, kaal 240–330 g. Emaslind on isasest pisut suurem.²
Anatoomiline iseloomustus. Kõrvukrätsu iseloomulikuks tunnusteks on pikad sulgedest kõrvad, mis rahulikul linnul on libamisi, kuid erutudes kerkivad püstiasendisse. Näosuled moodustab silmade ümber erkoranži näoketta.¹
Sihvakal kehal ja tiibadel esineb nii isas- kui emaslinnul ookerpruuni, musta ja valget, triibud ja tähnid on seljapoolelt tumedamad. Jalad on kaetud kuni küünisteni sulepükstega. Jahisagiks on peamiselt uruhiired, keda haarab küünistega.

Kolju. Kolju on ajukolju osas lai, külgedel avanevad suured ovaalsed väliskõrvaavad, millest saab alguse välimine kuulmekäik. Kakkude kuulmine on kõrgete ja keskmiste helide osas inimese kuulmiselt kümme korda parem.³ Kolju üldpikkus 59 mm, ajukolju pikkus 35 mm, laius 43 mm ja kõrgus 29 mm.⁴
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-15, skelett on valmistatud enne 1918. aastat. Linnuliigi määras suure tõenäosusega kõrvukrätsuks maaülikooli metsloomaarst, Madis Leivits skeleti, peamiselt kolju tunnuste põhjal.

1. https://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/korvukraets
2. https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvukr%C3%A4ts
3. https://en.wikipedia.org/wiki/Long-eared_owl#Vocalizations_and_ear_morphology
4. https://skullsite.com/skullpage/asio-otus-long-eared-owl/