Ovibos moschatus
Selts: sõralised (Artiodactyla), sugukond: veislased (Bovidae).
Ingl: muskox.
Geneetilise uuringu põhjal sobib muskusveis pigem kitslaste (Caprinae) kui pärisveislaste (Bovinae) alamsugukonda.1 Lammastele sarnaneb ka muskusveise jooksusamm ja karvastik.2
Levila. Muskusveis on arktilise tundra liik, kes on algselt levinud Kanadas, Gröönimaal ja Alaskal. Inimesele poolt on viidud ka Venemaale ja Norrasse, kust levis Rootsi.1
Mõõtmed. Tüvepikkus on isastel kuni 250 cm, emastel kuni 190 cm, saba pikkus vaid 5–10 cm, turjakõrgus vastavalt kuni 165 cm ja kuni 110 cm. Kondülobasaalpikkus pullidel 42–50 cm, lehmadel 39–45 cm. Kehamass jääb vahemikku 225–400 kg.2 Vastsündinu kehamass on keskmiselt 11,5 kg. 3
Anatoomiline iseloomustus. Muskusveised on kohastunud arktilise kliimaga, neil on tünnilaadne kere, lühike tugev kael ja lühike saba, lühikesed jalad on pika tumeda kasuka varjus. Lühike on põhjaalade elanikul võtmesõnaks, väljaulatuvate kehaosade arvelt peab kokku hoidma, et kehasoojust mitte raisata. Seevastu karv peab olema pikk, muskusveise kasuka pealiskarv võib vanadel loomadel ulatuda maani kaitstes vihma, lume ja tuule eest ka looma kõhu alla varju pugenud vasikaid. Aluskarv, pehme talvine villkarv hoiab ülihästi sooja. Karvadeta on vaid nina-moka peegel.
Muskusveise pullid pritsivad paaritusperioodil oma uriini nii enda kasukale kui ümbrusse ning kogu ümbrus lõhnab üpris kirbelt, kuid see on eesnäärmes toodetud uriiniga kanduv eritis, millel pole seost õigete muskusenäärmetega ning pole ka õige muskuse lõhn.1
Kolju. Pikad külgedele keerdunud sarved algavad koljulaelt laia sarvealusega, mis katab pullidel kogu ajukolju tugeva kilbina ning kaitsteb ajukoljut pullide paaritamiseelsetel turniiridel. Isaste sarvekilp võib pakseneda 10–20 sentimeetrini. Sarved käänduvad külgedele ja alla ning tipuosas uuesti konksjalt väljapoole ning üles. Sarved esinevad isastel ja ka emastel muskusveistel, kuid emaste sarved on väiksemad ning sarvealus ei kata koljulage.3
Hambavalem 0.0.3.3/3.1.3.3. Lõikehambad ning lõikehammaste ritta nihkunud kihvhammas esinevad vaid alalõualuus, ülalõua intsisiivluus, nagu kõigil mäletsejalistel, hambad puuduvad, nende asemel vastandub alalõualuu hammastele igemetest arenenud tugeva sarvestunud limaskestaga hambapadjand.
Purihammaste email moodustab kurde, mille alla jääb dentiin ning kurdude vahele ladestub tsement. Hamba kulumisel tekivad hamba sulguspinnale teravad emailikandid, pehme tsemendi ja dentiini asemel aga süvendid. Nii moodustub toidu peenestamiseks vajalik kare pind. Eespuri- ja purihambad on madalakroonilised juurtega hambad.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud: AP-138, kolju (♀) on hangitud 1902. aastal (Schlüter/Halle); AP-139, kolju (♂ u 2,5-aastane, fotol) on hangitud 1903. aastal (Schlüter/Halle).
1. https://animaldiversity.org/accounts/Ovibos_moschatus/
2. MacDonald, D., W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Palo, T., Muskusveis, arktiliste tundrate peremees. Eesti Loodus 2009/1.