Crocodylus niloticus
Selts: krokodillilised (Crocodylia), sugukond: krokodillased (Crocodylidae)
Ingl: Nile crocodile.
Levila. Niiluse krokodill on Aafrika mageveereptiil, kes asustab peamiselt Kesk- ja Lõuna-Aafrikas jõed, järved ja sood. Põhja poole on levinud kuni Niiluse deltani.
Mõõtmed. Täiskasvanud Niiluse krokodill on keskmiselt 2,94–4,4 m pikk ja kaalub 225–414,5 kg. Emased on ligi kolmandiku võrra isastest väiksemad.1
Anatoomiline iseloomustus. Krokodilli keres on kokku 61–63 selgroolüli. Kaelalülidest eristuvad kandelüli ja telglüli, nende ehitus tagab pea parema liikuvuse. Kaelalülide hulka kuulub 2…8 selgroolüli, kuid alates 3. lülist loetakse lülile kinnituvate roiete tõttu need sageli rinnalülide hulka. Rinnak on roomajatel veel kõhreline. Rinnaku kaudu moodustab rindkere skelett rinnakorvi, mis tagab siseelunditele tugevama kaitse, kuna reptiilid toetuvad maapinnal rinnakule. Selgroo nimmeosas roided taandarenevad, mis võimaldab selle kereosa suurema liikuvuse. Ristluulülidelt (2…3 lüli) külgedele suunduvad tugevad jätked – roiete rudimendid, seovad niudeluu kaudu tagajäsemed kerega. Tänapäeva roomajatel paiknevad jäseme vabaosad kere külgedel, selline jäsemete asend on mõjutanud vöötmeluude ehitust, mis erineb jalulkõndijate vöötmeluudest. Väljasurnud roomajad, dinosaurused toetusid jäsemetele. Sabalülide arv (12–50) erineb liigiti vastavalt saba pikkusele.2
Kolju. Roomajate kolju luud on osaliselt kõhrelised, neil on peas rohkem luid kui imetajatel. Ajukolju on suhteliselt kitsas ning paikneb silmakoobastest tagapool, viimased pole teineteisest luuliselt eraldatud. Kuklaluul esineb liigestumiseks kandelüliga üks kuklapõnt. Reptiilide kolju sarnakaared on laiad, mis tagab loomale tugeva hammustusjõu. Paarilise alalõua moodustavad neli luud. Krokodillide hambad on ehituselt mingil määral eristunud ning asuvad hambasompudes, kokku on 64 kuni 68 teravat koonusekujulist hammast ning murdunud hambad asenduvad. Eesülalõualuul (premaxilla) asub viis hammast, tagapoolsel ülalõualuul (maxilla) 13 või 14 hammast. Alalõualuul (mandibula) 14 või 15 hammast, suurim on neljas hammas, mis sobitub ülalõua sälku ja on nähtav lõugade sulgemisel. See hammas on ühtlasi krokodilli, nn munahammas, mida krokodillipojad kasutavad munakesta purustamiseks. Niiluse krokodillil on suhteliselt pikk kolju näoosa, kuni kaks korda pikem ajukoljust (mõõdetuna silma esinurgast kuklani).3
Niiluse krokodilli hammustusjõud on 22 kN. Suud avavad lihased on aga üpris nõrgad ning inimene võib oma jõuga lõuad sulgusasendis kinni hoida.1
Päritolu. Zoomeedikumi anatoomiakogu säilik AP-618, skelett on valmistatud 2016. aastal 18-aastase Niiluse krokodilli luudest, kes elas Pärnu MiniZoos.
1. https://en.wikipedia.org/wiki/Nile_crocodile
2. J. Wyneken. Skeletal Anatomy and Function in Reptiles. https://cdn.ymaws.com/members.arav.org/resource/resmgr/Files/Proceedings_2014/43.pdf
3. https://ielc.libguides.com/sdzg/factsheets/nile_crocodile/characteristics