Pulstikkits

Capra aegagrus

Selts: sõralised (Artiodactyla), sugukond: veislased (Bovidae).
Ingl: wild goat, bezoar goat.

Levila. Pulstikkits ehk besoaarkits on peamine kodukitse eellane.1
Levinud Kreeka saartel ja mandriosas ning Türgis. Looduslik levikuala on inimtegevuse tõttu vähenemas. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN,  International Union for Conservation of Nature) punases nimestikus on liik hinnatud ohulähedaseks ning arvukuseks maailmas 70 000 isendit.2
Mõõtmed. Tüvepikkus 100–150 cm, turjakõrgus 60–75 cm, kolju kondülobasaalpikkus ligikaudu 20 cm. Kehamass 15–80 kg.2
Anatoomiline iseloomustus. Isased pulstikkitsed on suuremad kui emased. Anatoomiliselt on lähedane kodukitsele, vaata kodukitse anatoomilist iseloomustust. Pulstikkitsedel on väga hea nägemine ja haistmine.
Kolju. Sarved esinevad nii kitsel kui sokul, viimasel on sarvede eesserv terav ning sarvedel esinevad ebakorrapäraste vahedega põikivallid. Sarved kaarduvad v-kujuliselt tahapoole. Hambavalem 0.0.3.3/3.1.2–3.3.3
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-538. Valmistatud Tallinna Loomaaia loomast, mis on hangitud 2009. aastal.

Pulstikkits.
https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=813828
  1. Takada, T., Kikkawa, Y., Yonekawa, H. et al. 1997. Bezoar (Capra aegagrus) Is a Matriarchal Candidate for Ancestor of Domestic Goat (Capra hircus): Evidence from the Mitochondrial DNA Diversity. Biochem Genet 35, 315–326.
  2. https://www.iucnredlist.org/species/3786/22145942
  3. Barret, P., MacDonald, W. 2002. Euroopa imetajad.