Mustela putorius

Selts: kiskjalised (Carnivora), sugukond: kärplased (Mustelidae).
Ingl: European polecat.

Levila. Tuhkur e metstuhkur (ka tõhk) on levinud peamiselt Euroopas, inimese poolt viidud ka Uus-Meremaale.¹
Mõõtmed. Tüvepikkus emastel 29–37 cm, isastel 37–43 cm, kondülobasaalpikkus vastavalt 53–57 mm ja 60–67 mm. Kehamass emastel 310–600 g ning isastel 610–1300 g.²

Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.

Kolju. Kolju suhteliselt massiivne, lühikese näoosaga. Otsmik on ümar, kolju kitsaim koht on sarnakaarte taga.
Hambavalem 3.1.3.1/3.1.3.2. Võrreldes teiste kärplastega on hambad suured ning väga tugevad.³ Kiskhambad asuvad suhteliselt sarnakaarte lähedal, kus hammustusjõud on kõige suurem. Sellise asetusega saab alalõuga liigutada peamiselt ühes tasapinnas, vaid üles-alla. Hammustamisel liiguvad hambakaared teineteisest mööda nagu kääriharud – kiskjatele omane käärhambalisus. Murrab kõike, millest jõud üle käib, peamiselt närilisi, kahepaikseid ja roomajaid. Hammustusjõuks on arvutatud kihvade piirkonnas 60 N ning kiskhammaste piirkonnas 88 N.⁴
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-95, kolju päritolu on teadmata; AP-342 (fotol) ja AP-343, koljud on hangitud enne 1940. aastat.

1. https://animaldiversity.org/accounts/Mustela_putorius/
2. MacDonald, D. W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Heptner, V. G., Sludskii, A. A. 2002. Mammals of the Soviet Union. Vol. II, part 1b, Carnivores (Mustelidae and Procyonidae). Washington, D.C. Smithsonian Institution Libraries and National Science Foundation.
4. 2. P. Christiansen, S. Wroe. Bite forces and evolutionary adaptations to feeding ecology in carnivores. Ecology. 2007; 88(2): 347–58. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17479753/