Kaksküürkaamel

Camelus bactrianus

Selts: sõralised (Artiodactyla), sugukond: kaamellased (Camelidae).
Ingl: bactrian camel.
Kodustatud kaksküürkaamelit nimetatakse baktrianiks.

Levila. Ulukkaameli elupaik on Kesk-Aasia kõrbetes. Kodustatud baktriane peetakse Aasia külmemates kõrbe- ja stepipiirkondades.1
Mõõtmed. Tüvepikkus 250–360 cm, turjakõrgus 180–210 cm, saba pikkus 50–58 cm.2
Anatoomiline iseloomustus. Seljal kaks skeletita rasvapadjandit ehk küüru.
Joostes kasutavad küliskäiku ehk tõstavad korraga sama poole jalgu. Reieluud on pikad, mistõttu põlv asetseb madalamal kui teistel sõralistel. Arenenud on kaks varvast, mille viimased lülid on dorsaalselt varustatud nüride kõverdunud küüniseid meenutavate sõrgadega. Erinevalt teistest sõralistest puuduvad viimaste varbalülide tagaküljel distaalsed seesamluud. Kõndides toetuvad kahele viimasele varbalülile, mille all on ühine elastne sidekoeline tallapadjand ehk mõhn. Mõhnad esinevad ka küünar-, randme-, põlve- ja kannaliigestel ning rinnakul.
Kaksküürkaamelid elavad kõrge temperatuuriga aladel, kuid neil on väga vähe higinäärmeid, nad suudavad taluda keha sisetemperatuuri muutust kuni 6 °C enne kui hakkavad higistama.
Kaitsmaks silmi tuulte ja tolmu eest on kaamelitel kaks rida pikki ripsmeid, samuti on kõrvad kaetud kaitsvate karvadega ning ninaavad on suletavad.
Ülahuul on sügavalt lõhestunud. Kummastki ninasõõrmest ulatub vagu ülahuule lõhesse, mistõttu kõik ninast tulev voolab suhu, nii kaotab organism vähem niiskust.3
Kolju. Pea on suhteliselt väike, pika koonuga, alalõualuul esineb nurgajätke, mida ei leidu enamikul teistel sõralistel. Hambavalem 1.1.3.3/3.1.2.3.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-39, skelett on valmistatud 1949. aastal Tartus hukkunud tsirkuseloomast.

1. Miljutin, A. 2015. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn: Varrak.
2. https://animaldiversity.org/accounts/Camelus_bactrianus/
3. https://tallinnzoo.ee/animal/baktrian-e-kodustatud-kakskuurkaamel/