Hyaena hyaena
Selts: kiskjalised (Carnivora), sugukond: hüäänlased (Hyaenidae).
Ingl: striped hyena.
Levila. Levinud Põhja- ja Kirde-Aafrikast Lähis-Ida ja Kesk-Aasiani, levila hõlmab ka Indiat. Elupaikadeks sobivad avatud metsad, savannid, rohumaad ja märgalad.1
Mõõtmed. Emased ja isased ei ole mõõtmetelt märgatavalt erinevad, kuid isased kaaluvad keskmiselt rohkem kui emased. Tüvepikkus keskmiselt 100 cm, turjakõrgus 65–80 cm, kehamass 25–45 kg.2
Anatoomiline iseloomustus. Vööthüään on väikseim neljast hüääni perekonna liigist. Tema kere eesosa on massiivne, kael jäme ja pikk. Kere tagaosa tunduvalt madalam, tagajäsemed lühemad, mistõttu seljajoon on tahapoole längus.
Ohu korral ajavad vööthüäänid oma laka ehk pikad seljakarvad kaelast kuni sabani püsti, et jätta endast suurem mulje. Kere näib kuni sel puhul 38% suurem.2
Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.
Kolju. Vööthüääni kolju on raske, tugeva välimise sagitaalharja (1) ja laiade sarnakaartega (2), kuhu kinnituvad tugevad mälumislihased. Näokolju osa on tunduvalt lühem kui ajukolju.
Hambad on vastupidavad ning sobilikud jõuliseks rebimiseks ning luude purustamiseks. Peamiselt toituvad hüäänid teiste loomade jahitud korjustest, jahti peavad väiksematele loomadele ning söövad ka puuvilju. Kiskhamba hammustusjõuks on vööthüäänidel hinnatud 889 N ning kihvade (3) hammustusjõuks 508 N.3
Hambavalem 3.1.4.0-1/3.1.3.1. Kiskjatele omane käärhambalisus, mille korral hambakaared liiguvad üles-alla vastamisi riivates nagu kääriharud. Selline lõualuude liikumine võimaldab liha tükeldada, kuid mitte peeneks mäluda.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-530, skelett (fotol) on valmistatud vööthüään Pätust (♀), kes elas Tallinna Loomaaias; AP-101, kolju on hangitud aastal 1895 (Schlüter of Halle).
Pätu oli seni Tallinna Loomaaias elanud vööthüäänidest vanim, ta elas 17-aastaseks ning suri vanadusse 2.10.2008.
Hüäänid on looduse sanitarid. Nad pole võimelised püüdma elujõulist looma, kuid hävitavad see-eest viletsaid ja vigaseid. Loomaaias oli Pätu kõigesööja, armastas magusat, sõi meeleldi meloneid aga ka teise looma sõnnikut.
Pätu oli ainus vööthüään Tallinna Loomaaias, kes oli kõikide temaga kokku puutunud inimeste vastu sõbralik. Tavaliselt valisid vööthüäänid oma lemmikinimesed välja ja mõne inimese vastu võisid kurjaks jäädagi, sõltumata sellest, mida see inimene ette võttis. Pätu juurde aga julgesid loomaaednikud ka kooliõpilastest ringilapsi lubada, muidugi järelevalve all. Pätu krägises alati rõõmsalt, kui teda vaatama tuldi ja tormas laka lehvides sügamist ning süllepugemist nuruma.4
- H. Shamoon, I. Shapira. 2019. Limiting factors of Striped Hyaena, Hyaena hyaena, distribution and densities across climatic and geographical gradients (Mammalia: Carnivora), Zoology in the Middle East, 65:3, 189–200.
- https://animaldiversity.org/accounts/Hyaena_hyaena/
- P. Christiansen, S. Wroe. Bite forces and evolutionary adaptations to feeding ecology in carnivores. Ecology. 2007; 88(2): 347–58. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17479753/
- https://tallinnzoo.ee/voothuaanid-kregi-boy-ja-patu/