Phoenicopterus roseus
Selts: toonekurelised (Ciconiiformes), sugukond: flamingolased (Phoenicopteridae).
Ingl: greater flamingo.
Levila. Heleflamingod on peamiselt levinud Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, väiksemad populatsioonid on ka Lääne-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Euroopas.1
Anatoomiline iseloomustus. Heleflamingod on tuntud oma roosa sulestiku poolest, mis tuleneb nende toitumisharjumustest. Heleflamingod toituvad vetikatest, vastsetest ja krevettidest, mis sisaldavad beetakaroteeni. Seedesüsteemis lagundatakse beetakaroteen ning pigmendid ladestuvad flamingode sulgedes ja nahas.3 Koorudes on heleflamingode nahk ning suled hallid.
Kolju. Pikk kael ja jalad võimaldavad mudast sügavalt kummardudes toitu hankida, sõeludes sellest välja putukad, vähilaadsed, limused, ussid, vetikad. Flamingode nokk on kohastunud veest toidu filtreerimiseks. Flamingo imeb vee suhu ning surub seejärel keele abil vee läbi noka servi katvate õhukeste sarvliistakute välja. Sarvliistakud töötavad filtrina, mis püüavad toiduosakesed kinni.2
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-599, kolju on valmistatud Tallinna Loomaaias elanud heleflamingost aastal 2010.
1. https://animaldiversity.org/accounts/Phoenicopterus_roseus/
2. L. Jonsson. 2008. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus.
3. https://www.britannica.com/story/why-are-flamingos-pink