Tetrao urogallus

Selts: kanalised (galliformes), sugukond: faasanlased e kanalased (phasianidae)
Ingl: Western Capercaillie, Eurasian capercaillie.

Levik. Metsise ehk mõtuse levila on Euraasia metsavööndis. Eestis on mõtus mandriosa looduslikult säilinud metsaalade paigalind, saartel teda ei leidu. Pesitsemas on meil arvatavalt 1100–1200 paari.¹
Mõõtmed. Kanalisena nimetatakse sugupooli kukk ja kana ning sooline dimorfism avaldub üsna tugevalt. Metsisekukk on hanesuurune, pikkus 74–90 cm (sh saba u 25 cm), tiibade siruulatus 90–125 cm ja kehamass 4–5 kg. Metsisekana on tunduvalt väiksem, umbes varese suurune ning kaalub kukest poole vähem.
Anatoomiline iseloomustus. Isaslind on raskepärase kehaehituse ja pika ümardunud sabaga. Kere on mustjaspruuni sulestikuga, rinnaesine puguala küütleb rohekalt, saba valgete tähnidega, tiivanukil suur valge laik. Jalgadele ulatuvad külmakaitseks sulepüsid. Silma kohal sulgedeta ja punaste nahanäsadega kuni 5 cm pikkune kaar, kongus nokatupp on helekollane. Metsisekana on tagasihoidliku pruunikirju sulestikuga, rinnaesine roostepunane.
Kere raskuse ja suhteliselt lühikesete tiibade tõttu tõuseb metsis lendu valju robinaga. ²
Kolju. Metsisekuke kolju on täiskasvanud linnul 1,5 korda suurem kana omast: pikkus kuni 130 mm, ajukolju pikkus 62 mm, laius 54 mm, kõrgus 32 mm.³
Isaslindude pulmamäng on jõulisem kui enamikul linnuliikidel, seetõttu on kukkede tugev pea luustik vajalik vigastuste ärahoidmiseks. Mõtuse suur nokk (1) on ohtlik relv, pikk ja kõrge, kotka nokale sarnaselt kaardunud. Kolju näoosa on lai, ninaluu otsmikujätke (2) õmblus otsmikuluuga luustub ning otsmikuluud (3) silmakoobaste (4) vahel laiad, suguküpsuse eel, 2–3-aastaselt ladestub otsmikuluule silmakoopaülese serva kohale täiendavalt luukude, et kaitsta silmi nokkimise eest. Seetõttu on otsmikuluudel näha luulised vöödid (5).
Kuklaluu (6) on kõrge ja lai, sinna kinnituvad kaelalihased muudavad nokalöögid jõuliseks. Pealöökide tugevuse tagab ka kuklapõnda (7) asetsemine keset kuklaluud.
Metsisekuked ei riski vigastustega ega astu liiga noorelt pulmamängu, pigem oodavad, kuni on piisavalt tugevad, et rivaalidega edukalt võistelda.⁴
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-69, skelett on hangitud enne 1918. aastat. Linnuliigi määras maaülikooli metsloomaarst, Madis Leivits kolju tunnuste põhjal.

1. https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid/kanalised/metsis
2. https://www.eoy.ee/metsis/aasta-lind/metsis
3. https://skullsite.com/skullpage/tetrao-urogallus-capercailly/
4. Harto Lindén, H., Väisänen, R.A. Growth and Sexual Dimorphism in the Skull of the Capercaillie Tetrao urogallus: A Multivariate Study of Geographical Variation. Ornis Scandinavica, 17, 2. 1986. 85-98. https://www.jstor.org/stable/3676857