Scolopax rusticola

Selts:   kurvitsalised (Charadriiformes) sugukond: kurvitslased (Scolopacidae).
Ingl: Eurasian woodcock.

Eesti Ornitoloogiaühing valis metskurvitsa 2022. aasta linnuks .¹
Metskurvits rühmitatakse kahlajate hulka. Kahlajad on kurvitsaliste seltsi kuuluvad märgalade, ranniku- ja soomaastike ning siseveekogude kaldaalade linnud. Nime on nad saanud iseloomuliku liikumise, madalas vees kahlamise järgi.²
Levila. Metskurvitsa elupaigad ulatuvad Euraasia subarktilises metsa- ja metsastepivööndis leht- ja segametsades. Eestis on levinud kõikjal, eelistades niiskeid sega ja lodumetsi.  
Metskurvitsa arvukuse hindamine on keeruline. Eesti Ornitoloogiaühing korraldab arvukuse muutumise seiret metskurvitsale iseloomuliku mängulennu järgi, millega isased markeerivad oma territooriumi.⁴  
Mängulendu märkab huviline kevadõhtutel piiksuva (vidji)  ja vahelduva krooksuva (kvorr) heli järgi sirge jõnksatavate tiivalöökidega lennu ajal. Rändlinnuna võib metskurvitsat  kohata aprillist oktoobrini, pehme talve korral jääb osa linde ka külmumata allikaliste veekogude kallastele ja Lääne-Eesti rannikule talvitama.⁵
Mõõtmed. Pikkus 33–35 cm, tiibade siruulatus 55–65 cm, noka pikkus u 70 mm, kehamass  280–450 g.^{1, 3}
Anatoomiline iseloomustus. Metskurvits on pruunikirju sulestikuga lind, millega jääb maapinnal kössitades üsna märkamatuks. Suhteliselt lühikese siruulatusega tiivad võimaldavad hästi manööverdada puudevahelisel lennul, teha nn langevarjulendu.
Kurvitsalistele iseloomuliku pika noka abil urgitseb lind maapinnast ja veekogude mudast toiduks tõuke, usse, putukaid.
Kolju. Ümara ajukolju külgedele suunatud eriti suured silmakoopad e orbiidid (1) on ümbritsetud koobast moodustavate luude servaga. Teineteisest on silmakoopad eraldatud õhukese luulise vaheseinaga. Hämarikus ja öötundidel tegutsevatel lindudel on silmad suhteliselt suured. Silmad on suunatud pea külgedele ja üles, mistõttu kurvitsa nägemisväli ulatub 360 kraadini. Binolulaarne ala on ka kukla taga, mis aga vähendab eespoolset vastavat nägemisvälja. Nägemisele lisandub ülihea kuulmine, vaatamata sellele, et kõrvalest lokaatorina lindudel puudub ning üpris suur kõrvaava (2) on kaetud üksnes nahakurru e kõrvakaane ja kõrvasulgedega. Sensoorse e tundeelundina toimib ka 70 mm pikk nokk, millel leidub tunderetseptorid nokaservadel ja -tipul.  Kurvitsatel ja hanelistel hästiarenenud nn nokatipuelund sisaldab puute- võnke- ja soojatundlikke kehakesi ning on toidu leidmisel nägemise kõrval oluliseks meeleks. Nokatipuelundit ei peeta anatoomiliselt iseseisvaks organiks, vaid on erinevate tunderetseptorite kogum.^{6, 7}
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-73, kolju on hangitud enne 1918. aastat.

1. https://eoy.ee/metskurvits/aasta-lind-2022/
2. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2017/01/P%C3%B5llulindude-seire-tulemused-Eestis.pdf
3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/metskurvits1
4. https://www.eoy.ee/pics/1268_Metskurvitsa_seire_tulemused_2021_uuendatud.pdf
5. Jansson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008.
6. Ernits, E.,  Nahkur, E. Koduloomade anatoomia X. Linnu kehaehitus. Tartu: Eesti Maaülikool, 2013.
7. Handbook of Avian Anatomy: Nomina Anatomica Avium. Nuttall Ornithological Club, 1993.