Indri indri
Selts: esikloomalised ehk primaadid (Primates), sugukond: indrilased (Indriidae).
Ingl: indri, babakoto.
Levila. Indri on Madagaskari kirdeosa vihmametsade endeemne ning ohustatud liik.1 Põlisrahva seas on indri jaht tabu ning vangistuses ei ole tema pidamine õnnestunud.2
Mõõtmed. Indrid on suurimad loomad poolaahviliste (Strepsirrhini) alamseltsis, nende tüvepikkus on 60–90 cm ja kehamass 7–10 kg.2 Kondülobasaalpikkus e kolju ventraalne pikkus on keskmiselt 10 cm.
Anatoomiline iseloomustus. Saba on indril lühike, 5–6 cm. Indrid liiguvad maapinnal kahel jalal hüpeldes, puudel on aga osavad ronijad, kuna magavad kuni 30 meetri kõrgusel puuvõras. Neile on iseloomulikud pikad jäsemed, eesjäsemetel on pöial lühike ning tagajäsemete suurvarvas pikk ja vastanduv.2
Keha ja eesjäsemete vahel on nahakurd (algeline lennus).3
Kolju. Indri suhteliselt väikese kolju kondülobasaalpikkus on 10 cm. Koljul on avarad, ettepoole suunatud silmakoopad ja terav, kuid lühike kolju näoosa. Hambavalem 2.1.2.3/2.0.2.3. Alalõua lõikehambad on suunatud ettepoole, ülalõuas leiduvad kihvad on pikad.3 Hammastega rebib noorte pehmete võrsete lehti ja nopib vilju.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-143, kolju on hangitud 1912. aastal.
1. Nowak, R. Walker’s Mammals of the World, 4. V-1. Baltimore: The Johns Hopkins University Press, 1983.
2. https://animaldiversity.org/accounts/Indri_indri/
3. Miljutin, A. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn: Varrak, 2015