Haug

Esox lucius

Selts: Haugilised (Esociformes), sugukond: hauglased (Esocidae)
Ingl: northern pike.

Levila. Haug ehk havi on Euraasia ja Põhja-Ameerika sisevete röövkala. Elab ka nõrga soolsusega riimvees.  Eestis asustab haug 92% uuritud järvi ja 67% vooluveekogusid. 1
Mõõtmed. Eesti suurim haug (19,9 kg, vanus 17 a) püüti enne sõda Keeri järvest (Tartumaal), vanim haug (22 a, kaalus 14,4 kg) püüti 1933. a Tamula järvest (Võrumaal) . Püügikõlblik on vähemalt 45 cm pikkune haug mõõdetuna saba tipuni.1
Anatoomiline iseloomustus. Havi keha on pikk ja sihvakas, ovaalse ristlõikega, sest on külgedelt veidi lamenenud. Pea on pika ja eesosas lamenenud ninamiku, laia suuavaga.
Kolju. Kala pea luud on osalt kõhrelised ning üksteisega nõrgalt ühendatud. Liigiti on koljuluud luustunud erineval määral. Olulised on kalade lõpuskaared, mis toestavad ning aitavad liigutada lõpuspilusid – lõpused on kala hingamiselundid. Hambad ei ole kaladel luulised moodustised, nad koosnevad epiteelkoe poolt toodetud enameloidist. Hammaste ülesanne on toidu haaramine, suus hoidmine, tükkideks rebimine. Toidu hoidmise eesmärgil kalduvad hambad suus tahapoole. Alalõua hammasteluul ehk dentaalluul paiknevad röövkalale iseloomulikud tugevad ja teravad koonusekujulised hambad, mida kalamehed nimetavad kihvadeks. Olenevalt kala vanusest on neid 10–20, mis vahetuvad kogu elu jooksul. Asendushambad on väiksematena hammasteluul ebapüsivana ootel ning kinnituvad suureks kasvades luule tugevalt. Eesülalõualuul, suulaeluul ja neelus kinnituvad sidekoe varal väikesed tahapoole suunatud hambad. Need liikuvalt kinnitunud teravatipulised hambad ei lase saagil suust välja pääseda.
Muu. Haug on valitud aasta kalaks 2021. Rahvasuus on haugi nimeks  avi, havi, jurlak, jõekirjak, nilks, nolk, nälg, purikas, vassiili, veteröövel.1
Päritolu. Zoomeedikumi anatoomikogu säilikud AP-57…AP-59, kolm mumifitseeritud haugi pead pärinevad 1980. aastatest. Haugid võttis kevadise kudemise ajal röövpüüdjatelt ära ning tõi anatoomiamuuseumisse tolleaegne kalainspektor Jaak Neerut.

Haug Võrtsärve Järvemuuseumi akvaariumis.

1. https://www.kalapeedia.ee/3661.html