Kabehirv

Dama dama

Selts: sõralised (Artiodactyla), sugukond: hirvlased (Cervidae).
Ingl: fallow deer.

Levila. Levinud Kesk-Euroopas, Soome ja Rootsi lõunaosas ning Briti saartel, üksikud asurkonnad ka Pürenee poolsaarel ja Itaalias.1 Liiki on inimese poolt viidud paljudesse riikidesse üle maailma.2 Eestis on kabehirv võõrliik ning elusate isendite sissetoomine on keelatud.3
Mõõtmed. Tüvepikkus 130–170 cm, saba pikkus 16–19 cm, turjakõrgus 85–110 cm, kondülobasaalpikkus 23–28 cm, kehamass kuni 130 kg.1
Anatoomiline iseloomustus. Emased hirved on sarvedeta, soku sarved on tahapoole paindunud, üks haru suunatud rostraalselt. Soku kühvelsarved heidetakse maha kevadel ning kohe hakkavad arenema uued. Sarvede järgi saab kabehirve eristada aksishirvest, kellel on pulksarved.

Kolju. Pea luud on õhukeseseinalised, ninaluud (1) ja lõikehammasteluud (2) ehk intsisiivluud on suhteliselt pikad. Sarvede murdmise järel jääb otsmikuluule jääb luuline jätke, mida jahinduses nimetatakse sarvekännaseks. Kolju näoosas esineb ninaluu (1) ülalõualuu (3), pisaraluu (4) ja otsmikuluu (5) vahel luustumata ala, silmakoopaeesne aken (6), mistõttu on ülalõuaurge kolju pinnal kaelud vaid kõhreliselt. Akna otstarve on teadmata.
Hambavalem 0.0-1.3.3/3.1.3.3. Lõikehambad ning lõikehammaste ritta nihkunud kihvhammas esinevad vaid alalõualuus, ülalõuas vastandub sellele igemetest arenenud tugeva sarvestunud limaskestaga hambapadjand. Purihambad on madalakroonilised juurtega hambad. Hambakroonis moodustab email kurde, mille alla jääb dentiin ning kurdude vahele ladestub tsement. Hamba kulumisel tekivad hamba sulguspinnale teravad emailikandid, pehme tsemendi ja dentiini asemel aga süvendid. Nii moodustub toidu peenestamiseks vajalik kare pind.4
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud: AP-42, skelett (fotol) on hangitud patoloogilise anatoomia ja loomatervishoiu õppetoolist, valmistatud enne 1918. aastat; AP-127 (♀, 2. fotol) ja AP-128 (♂ noorloom), mõlemad koljud on hangitud 1914. aastal tõenäoliselt Alatskivi mõisa hirvepargist; AP-129 (♀).

1. MacDonald, D., W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. https://animaldiversity.org/accounts/Dama_dama/
3. Maismaa võõrliikide käsiraamat. Koostanud Liina Eek ja Toomas Kukk.
4. Ernits, E.. Hambad. Tartu, 2000.