Lõvi

Panthera leo

Selts: kiskjalised (Carnivora), sugukond: kaslased (Felidae).
Ingl: lion.

Levila. Lõvid elutsevad Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas.
Mõõtmed. Kehapikkus on 240–330 cm, sabapikkus 60–100 cm, isaste kehamass on keskmiselt 190 kg, emastel 126 kg. Teadaolevalt suurima kehamassiga isane lõvi kaalus 272 kg.1
Anatoomiline iseloomustus. Kere on sale, jäsemed on lühikesed ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Välimikus esineb sooline dimorfism, kolmeaastaste ja vanemate isaloomade kaela ümbritseb pikkade karvadega lakk.1

Kolju. Pea on erakordselt massiivne, kaslase kohta võrdlemisi pika koonuga. Kolju on sarnane tiigri skeletile, kuid lõvil on luuline ninaava laiem ning madalam kuklatagusehari. Hambavalem 3.1.2–3.1/3.1.2.1. Kihvhamvad on võimsad, samuti kiskhammasteks nimetatud ülalõua viimane premolaar ning alalõua esimene molaar. Lõvide hammustusjõud on kiskjaliste seas üks suurimaid, kihva jõuks on hinnatud 1315 N ja kiskhambal 2024 N.2
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-34, skeleti hankis XX sajandi alguses dotsent Jakov Negotin, mis pärineb Peterburi loomaaiast. 
Lõvi luustik on eksponeeritud Tartu Ülikooli muuseumi näitusel “Minu elu ülikool”.

Emalõvi kutsikaga Serengeti rahvuspargis. Foto autor Harry Teder.

1. https://animaldiversity.org/accounts/Panthera_leo/#d78bd2caa5b94648d76bf244889c648a
2. P. Christiansen, S. Wroe. Bite forces and evolutionary adaptations to feeding ecology in carnivores. Ecology. 2007; 88(2): 347–58.