Columba livia domestica
Selts: tuvilised (Columbiformes), sugukond: tuvilased (Columbidae).
Ingl: feral pigeon, domestic pigeon.
Levila. Kodutuvi on vanim kodustatud lind. Egiptuse hieroglüüfides kujutati tuvi 5000 aastat tagasi, kuid uuringud nihutavad aretuse 10 000 aasta kaugusesse aega. Liigi looduslik leviala hõlmab piirkondi Kesk-Aafrikast, Araabia poolsaarest, Lõuna-Indiast ja Kesk-Hiinast Briti saarte, Karpaatide, Krimmi ja Lõuna-Uuraliteni. Kaljutuvi kodustatud ning taas metsistunud vormid on levinud inimkaaslejatena Kesk-Skandinaaviast kuni Ussuurini. Eestis on tegemist laialt levinud paigalinnuga (40 000–80 000 haudepaari), kelle levik on tugevalt seotud inimasustusega.1
Mõõtmed. Keha pikkus 30–36 cm, siruulatus 62–68 cm, kehamass kuni 410 gr.1
Anatoomiline iseloomustus. Kodutuvil on palju sulestikuteisendeid, isendeid on valge- ja hallikirjuid, üleni tumehalle, punahalle, tumedatähnilisi. Mõned isendid meenutavad kaljutuvi, kuid erinevuseks on valge päranipuala puudumine või üleni valged hoo- ja tüürsuled.
Tuvi rinnakukiil on väikese linnu kohta suhteliselt suur, mis viitab heale lennuvõimele, kuna sinna kinnituvad peamised lennulihased, samuti tugevad tiivaluud. Tagajäsemete sääreosa pikkus aga võimaldab hästi kõndida ning maapinnalt kergelt lendu tõusta.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-13, skeleti päritolu on teadmata.
