Capreolus capreolus
Selts: sõralised (Artiodactyla), sugukond: hirvlased (Cervidae).
Ingl: roe deer.
Levila. Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Väike-Aasia poolsaarel, puudub Iirimaal, Islandil, Skandinaavia põhjaosas.1, 2
Eestis tavaline liik, keda kütitakse üle 5000 isendi aastas. Hiiu- ja Saaremaale sisse viidud 1930. aastail. 2020. aastal hinnati talvise asurkonna suuruseks Eestis 130 000–145 000 isendit.3
Mõõtmed. Tüvepikkus 95–135 cm, turjakõrgus 63–67 cm, kehamass 16–35 kg, kondülobasaalpikkus 15–20 cm.2
Anatoomiline iseloomustus. Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Isased on emastest veidi suuremad. Iseloomulik on hilinenud implantatsioon, paaritumine toimub juulis-augustis, kuid embrüo kinnitub emakas alles detsembrikuus. Pojad sünnivad mais-juunis. Metskitse saba on väike, selle all paikneb heledate karvadega ala, mida kutsutakse sabapeegliks.
Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.
Kolju. Kolju on suhteliselt väike ja piklik. Ninaluud ja lõikehammasteluud ehk intsisiivluud on suhteliselt pikad. Soku kuni kolmeharulised sarved võivad kasvada 20–25 cm pikkuseks ning heidetakse maha hiljemalt jaanuaris. Otsmikuluule jääb luuline jätke, mida jahinduses nimetatakse sarvekännaseks. Sarvealgmed aktiveeruvad märtsis-aprillis, esialgu on nad nahaga kaetud, täisküpsuse saabudes nahk eraldub ning sarved pigmenteeruvad. Metskitse sarvede väliskuju jagatakse sarvede hindamisel kolmeks põhiliseks osaks: sarvekännas, kibunapärg ja sarvetüvik. Parimas küpses eas (umbes nelja-aastasel) isasloomal on tavalised kolmeharulised sarved.
Hambavalem 0.0.3.3/3.1.3.3. Ülemised lõikehambad ja kihvad puuduvad, alalõuas on kihvhambad nihkunud lõikehammaste ritta ning muutunud lõikehammaste sarnaseks. Lõikehammaste ja purihammaste vahele jääb hambalaie ehk diasteem, mis võimaldab puuvõrsetelt lehti rebida.
Hambarida on ligikaudu võrdne 1,5-kordse diasteemi pikkusega.4 Purihammastest esimene eespurihammas puudub, eespurihambad ja purihambad on eristatavad. Purihambad on lühikroonilised juurtega ja kaarharjalise sulguspinnaga ehk selenodontsed, nende emaili v-kujulised köbrud moodustavad kuludes sulguspinnal poolkuujaid kurde, mis ülahammastel on avatud suuesiku poole ehk väljapoole, alahammastel aga keele poole.5
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud: AP-43, soku skelett (fotol) on hangitud patoloogilise anatoomia ja loomatervishoiu õppetoolist, hankija Velta Lokk, valmistatud enne 1918. aastat; AP-130, soku kolju on hangitud patoloogilise anatoomia õppetoolist; AP-606–608, eemaldatud otsmikuluu ja sarvedega soku koljude hankija Marina Aunapuu; AP-660, soku kolju (pöörlev kolju) on valmistatud patoloogilise anatoomia lahangult saadud materjalist 2018. aastal.
1. https://animaldiversity.org/accounts/Capreolus_capreolus/
2. MacDonald, D., W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Keskkonnaagentuur.
4. http://www.tammeleht.ee/imetajad/koljud.html#hirv
5. Ernits, E. Hambad. Tartu, 2000.