Ovis aries
Selts: sõralised (Artiodactylia), sugukond: veislased (Bovidae).
Ingl: domestic sheep.
Levila. Lammaste kodustamise algkohaks peetakse Lähis-Ida piirkonda ning geneetilised uuringud näitavad, et nende eellaseks on mägilammas (Ovis orientalis). Tänapäeval on Eestis esindatud 27 erinevat lambatõugu, kellest enamlevinud on eesti tumedapealine lambatõug. 2019. aasta lõpus oli Eestis 70 800 lammast.1, 2
Mõõtmed. Lammaste mõõtmed on eri tõugudel varieeruvad, keha pikkus on vahemikus 120–180 cm ning kehamass 20–200 kg, emased on isastest väiksemad.3 Emane lammas kannab nimetust utt, isane on jäär või päss, kohitsetud isane on oinas ja talle nimetust kannavad noorloomad kuni aasta vanuseni, vastavalt soole, kas utetall või kastreeritud talle puhul oinik ehk oinastall.
Kolju. Lamba koljuluud on suhteliselt õhukesed, jäära otsmikuluudel arenevad sarvjätked, kuhu ulatub otsmikusiinus (sellest tuleneb termin õõnessarved).
Kodustatud lamba silmakoopad ja ajukolju on väiksemad kui mägilambal. Otsmikuluu sarnaluumine jätke ja sarnaluu otsmikuluumine jätke on ühendatud, mistõttu on silmakoopa orbiit suletud (1).
Näokolju on kitsas, mäletsejalisena puuduvad lambal ülemised lõikehambad ja kihvad (2), hambavalem 0.0.3.3/3.1.3.3. Lõikehambad on emailiköbrulised ja ühe ristlõikes ümara juurega ning sirpjalt kõverdunud. Intsisiivide juured on neil kinnitunud alveooli tugevamini kui veisel. Lõikehambad ning lõikehammaste ritta nihkunud kihvhammas esinevad vaid alalõualuus ning on sirpjalt kõverdunud, ülalõua intsisiivluus hambad puuduvad, nende asemel vastandub alalõualuu hammastele igemetest arenenud tugeva sarvestunud limaskestaga hambapadjand. Väikemäletsejaliste purihammaste sulguspinnad on võrreldes veisega rohkem keele suunas kaldu. Purihambad on kõrgekroonilised. Hambaemail moodustab kurde, mille alla jääb dentiin ning kurdude vahele ladestub tsement. Hamba kulumisel tekivad hamba sulguspinnale teravad emailikandid, pehme tsemendi ja dentiini asemel aga süvendid. Nii moodustub toidu peenestamiseks vajalik kare pind. Hammaste sulguspind on suuõõne poole kaldu.4
Lammastele on iseloomulikud kumerad ninaluud (3), kodukitsede ninaluud on sirged või veidi nõgusad.5
Neljasarveline lammas.
Mitmesarveline lammas on levinud kõikjal. Tegemist on mutatsiooniga, mille puhul ühe sarvepaari asemel areneb nii isas- kui emasloomadel kaks või enam sarvepaari. Sündinud on ka isendeid, kel areneb 8 sarve, kuid enamasti on sarvi neli. Esialgse juhusliku mutatsiooniga lambaid oli lihtne ühiskarjas pidades teistest eristada. Neljasarvelisi lambaid peetakse omaette tõuks. Tuntum neljasarveline lambatõug on Jacob sheep.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud: AP-52, skelett (♀, fotol) on hangitud enne 1940. aastat; AP-141 – neljasarvelise kolju (♂, pöörlev kolju) päritolu on teadmata; AP-142 – kolju päritolu on teadmata; AP-849, (♀) koljulagi avatud, on hangitud enne 1940. aastat; AP-850, (♀) koljuõõs kaudaalselt avatud, hankis Marina Aunapuu; AP-851, kolju (♀, teisel fotol) päritolu on teadmata. Viie sarvega jäära kolju (viimasel fotol) on pärit patoanatoomia kogust.
1. Eesti lambakasvatussektori arengukava aastateks 2018–2023.
2. https://www.pikk.ee/joudsalt-arenenud-lamba-ja-kitsekasvatus-on-poordunud-langusesse/
3. https://animaldiversity.org/accounts/Ovis_aries/
4. Roest, A. I. 1986. A key-guide to mammal skulls and lower jaws. Mad River Press, Inc.