Capra hircus

Selts: sõralised (Artiodactylia), sugukond: veislased (Bovidae).
Ingl: domestic goat.

Levila. Arvatakse, et kitsede kodustamise algkohaks on Iraanis asuv Zagros’e mäestiku piirkond. Pärast kodustamist on kodukits laialt levinud. Geneetilised uuringud näitavad, et kodukitse eellaseks on besoaar- ehk pulstikkits.¹
Eestis on peetud peamiselt piimatüüpi kitse, värvuselt valged, hallid või pruunid. Sageli peetakse kitsi kui hobiloomi. 2019. aastal oli kodukitsede üldarvuks Eestis ligi 4700 looma.²
Mõõtmed. Täiskasvanud kodukitse kehamass on keskmiselt 45 kg, kuid kehamass ja mõõtmed varieeruvad erinevatel tõugudel. Keha pikkus on keskmiselt 115 cm.³
Anatoomiline iseloomustus. Isased kodukitsed on suuremad kui emased, erinevuseks on ka isaste sarved, habe ja iseloomulik lõhn.
Esinem sooline dimorfism. Isased kodukitsed (sikud) on suuremad kui emased ning neid eristavad emasloomast suuremad, kuni 70 cm pikkused sarved. Õõnessarvede luulised sarvjätked arenevad otsmikuluul üsna silmakoobaste kohal, kaardudes mõõkjalt dorsokaudaalselt. Erinevuseks on ka isaste lehk, haisunäärmeid, mille rasuja nõrega märgistatakse territooriumi, asuvad sarvede vahel. Inimese jaoks lõhnab ebameeldivalt ka nende uriin. Innaajal näkku, habemesse ja eesjäsemetele ning kerele pritsitud kehavedelik erutab indlevaid kitsi.
Kolju. Hambavalem 0.0.3.3/3.1.3.3. Lõikehambad ning lõikehammaste ritta nihkunud kihvhammas esinevad vaid alalõualuus ning on sirpjalt kõverdunud, ülalõua intsisiivluus hambad puuduvad, nende asemel vastandub alalõualuu hammastele igemetest arenenud tugeva sarvestunud limaskestaga hambapadjand. Purihambad on kõrgekroonilised ning kasvavad vastavalt kulumisele. Hambaemail moodustab kurde, mille alla jääb dentiin ning kurdude vahele ladestub tsement. Hamba kulumisel tekivad hamba sulguspinnale teravad emailikandid, pehme tsemendi ja dentiini asemel aga süvendid. Nii moodustub toidu peenestamiseks vajalik kare pind. Hammaste sulguspind on suuõõne poole kaldu.⁴
Kodukitsedel on ninaluud sirged või veidi nõgusad (lammastel on ninaluud kumerad).⁵
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud: AP-50, soku skeleti (fotol) päritolu on teadmata;  AP-51, kitse skelett on hangitud enne 1918. aastat; AP-140, kolju on hangitud enne 1918. aastat.

1. Naderi, S. jt. 2008. The goat domestication process inferred from large-scale mitochondrial DNA analysis of wild and domestic individuals. Proceedings of the National Academy of Sciences, 105 (46) 17659–17664.
2. https://www.pikk.ee/joudsalt-arenenud-lamba-ja-kitsekasvatus-on-poordunud-langusesse
3. https://animaldiversity.org/accounts/Capra_hircus/
4. Ernits, E. Hambad. Tartu, 2000.
5. Roest, A. I. 1986. A key-guide to mammal skulls and lower jaws. Mad River Press, Inc.