Vicugna pacos
Selts: sõralised (Artiodactyla), sugukond: kaamellased (Camelidae).
Ingl: alpaca.
Levila. Looduslikult on alpakad levinud Peruust Argentiinani. Alpakasid hakati eksportima teistesse riikidesse 1980. aastatel, kuid 99% maailma alpakade populatsioonist on endiselt Lõuna-Ameerikas.1 Teadaolevalt kodustati esimesed laamad ja alpakad 5500–6000 aastat tagasi.2
Mõõtmed. Täiskasvanud alpakade tüvepikkus on 120–225 cm, turjakõrgus 90–130 cm, saba pikkus 15–25 cm. Kehamass 55–65 kg.1
Anatoomiline iseloomustus. Alpakad on mäletsejad, kes vajavad iga päev rohusöödaks 1–2% oma kehamassist. Eluiga on looduses kuni 10 aastat, kodustatult kuni 20 aastat.1
Pea on suhteliselt väike ning tömbima kujuga kui laamal, kelle pea on piklikum. Iseloomulikud on ülahuulelõhe ning pikkade ripsmetega silmad. Kaamellasedsaavad saavad oma ninaavasid sulgeda, kuid alpakal ja laamal see võime puudub.
Kolju. Kaamellaste ninaluud (1) on sõraliste seas ühed lühematest. Silmakoopast rostraalselt esineb sarnaselt hirvlastele koljuluude ühinemiskohal ebaselge tähendusega aken (2), mida seostatakse ka lõhnanäärmetega. Erinevalt enamikust teistest sõralistest esineb alpakadel alalõua ümardunud nurgast (3) kõrgemal nurgajätke (4). Oimuauku suunduv varesenokkätke (5) on õhuke ja ulatub üpris kõrgele – peaaegu kolju dorsaalse tasapinnani.
Hambavalem 1.1.1-2.3/3.1.1-2.3. Lõikehammasteluust lähtuv ülemine lõikehammas (I3) asub tagapool alumist vastavat hammast. Alumiste lõikehammastega on kontaktis ülalõua igemetest tekkinud hambapadjand. Isastel suundub ülemine I3 küljelt tahapoole ning sarnaneb kihvale. Kihvad esinevad ülemises ja alumises hambakaares.2 Teravad lõike- ja kihvhambad toimivad rebestavate naasklitena, mistõttu alpakakasvandustes sageli isasloomade kihvad ohutuse mõttes eemaldatakse. Kihvad on isastel keskmiselt 2,5 cm pikad, emastel aga lühemad, kuid teravad. Hambad kasvavad pidevalt ning vajavad kulutamist. Normaalse hambumuse korral kulutab alpaka toitumise käigus hambaid piisavalt. Lõikehammaste keelmise pinna emailikiht on alpakadel õhuke või puudub, mis võimaldab hammastel terituda.3 Alpaka lõikehambad asetsevad paralleelselt, laamadel hambajuured koolduvalt. Eespurihambaid e premolaare (P) on igas lõualuupooles tavaliselt üks, purihambaid e molaare (M) kolm.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-662 (♂, 2-aastane). Kolju on hangitud patoloogilise anatoomia lahangust 2018. aastal, hankis Alar Onoper.
1. https://animaldiversity.org/accounts/Lama_pacos/
2. D’Alterio, G. L. 2006. Introduction to the alpaca and its veterinary care in the UK. In Practice 28: 404–411.
3. https://alpacasofmontana.com/blogs/alpacaoverview/the-anatomy-of-alpaca-teeth