Rattus rattus
Selts: närilised (Rodentia), sugukond: hiirlased (Muridae).
Ingl: black rat, ship rat, roof rat.
Levila. Looduslik levila on Indias ja Kagu Aasias, kust on inimese kaasabil levinud üle kogu maailma. Eestisse jõudis arvatavasti 13. sajandil, kuid on pidama jäänud peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis, mujalt on agressiivsema rändroti poolt tõrjutud.1
Mõõtmed. Tüvepikkus 150–240 mm, saba pikkus 115–260 mm, kehamass 110–340 g.1 Kondülobasaalpikkus enamasti üle 25 mm.2 Isased on emastest raskemad ning pikemad.3
Anatoomiline iseloomustus. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid on väiksema kehaga. Iseloomulik on tüvest pikem saba ning suured kõrvalestad (ettepainutatult ulatuvad silmadeni).
Muud. Toitumistüübilt on kodurott kõigesööja, kuid eelistab taimset toitu, peamiselt vilju, pähkleid ja seemneid. Inimkaaslejana toitub sageli ka koduloomadele mõeldud söödast ja inimese toiduvarudest. Lisaks võib murda väiksemaid selgroogseid.1
Kolju. Kodurotil on kiiruluu harjad kaarjalt (rändroti kiiruluu harjad on paralleelsed).4
Hambavalem 1.0.0.3/1.0.0.3. Hambad on juurteta ning kasvavad kogu eluea.2 Lõikehambad on ülipikad ja kaardus, email paikneb vaid hamba eespinnal, tagapoolne dentiin kulub kiiremine, mistõttu on lõikehambad alati teravad. Eespurihambad puuduvad. Purihambad on suured, hammaste emailikurrud moodustavad sulguspinnal teravaid ristiseid harju, mis on suuesiku ja keele suunas kalu.5
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud: AP-485, ülekasvanud hammastega kolju on hangitud enne 1980. aastat; AP-665, kolju koos kandelüliga on hangitud 2019. aastal.
1. E. Moks, J. Remm, O. Kalda, H. Valdmann. 2015. Eesti imetajad. Tallinn, Varrak.
2. https://erec.ifas.ufl.edu/barn_owl_research/pdf/KeyToRodentSkulls.pdf
3. https://animaldiversity.org/accounts/Rattus_rattus
4. http://www.tammeleht.ee/imetajad/koljud.html
5. E. Ernits. Hambad. Tartu, 2000.