Selts: londilised (Proboscidea), sugukond: elevantlased (Elephantidae).
Ingl: mammoth.
Tõenäoliselt kuuluvad luud enamleitud karvasele mammutile (Mammuthus primigenius), ingl k woolly mammoth.

Levila. Perekonda mammut kuuluvate liikide jäänuseid on leitud kõigilt kontinentidelt välja arvatud Austraalia ja Lõuna-Ameerika. Valdavalt on leitud mammuti luid maapõuest pleistotseenil ladestunud kihtidest, kuid Põhja-Ameerikas on leide ka holotseeni ajastikust.¹ Euroopas olid mammutid laialt levinud kesk- ja hilispleistotseenis.² Arvatakse, et Euroopas surid viimased mammutid välja alam-triiase ajastikus kliima soojenemise ja taimestiku muutuste tõttu.³ Täpset põhjust, miks mammutid välja surid, teada ei ole. Peamisteks põhjusteks peetakse kliimamuutust, liigset mammutite küttimist või nimetatud tegurite koostoimet.⁴ Eesti aladelt on leitud hulga mammuti luid ning hambaid, mis osaliselt pärinevad Euroopa ühelt viimaselt mammutipopulatsioonilt, neist Puurmani kandist leitud hamba vanuseks on on hinnatud umbes 11,5 tuhat aastat.⁵
Mõõtmed. Karvase mammuti  turjakõrgus oli ligikaudu 3 meetrit.⁴
Anatoomiline iseloomustus. Mammutitele oli iseloomulik küürus kehahoiak, selgroo kõveruse tõttu paiknesid esi- ja tagajäsemed üksteisele lähemal ning loomal oli kergem ebatasasel pinnal tasakaalu hoida. Jäsemed, liigesed ja lihased olid suhteliselt paindlikud ning hõlbustasid samuti tasakaalu hoidmist.²

Hambad. Elevantlaste pikad võhad on arenenud lõikehammastest ning need kasvavad kogu eluea – pikakroonilised hambad. Isasel mammutil olid võhad keskmiselt 3 m pikad ning emasel 1,5 m. Võhad koosnevad dentiini kihtidest ning erinevalt enamiku imetajate hammastest ei ole võhad kaetud emailkihiga.⁶
Mammuti purihambad on emailikurrulised, kus kurrud (kuni 27) kulgevad hamba pikitelje suhtes põiki.  Elevantlaselt vahetuvad purihambad kuni 5 korda eluea jooksul, st igas lõualuupooles areneb üksteise järel kuus purihammast. Vastsündinul on suus kaks väikest purihammast ning esimese eluaasta jooksul hakkab lõikuma ka kolmas. Kui esimene hammas ära kulub, nihkub selle asemele järgmine hammas. Seda nimetatakse horisontaalseks hambumiseks. Uus hammas ei arene hambasombus vana asemel suunaga alt-üles, vaid nihkub tagant ettepoole. Iga järgmine hammas on eelnevast suurem, ehk kuuendana ilmunud hamba sulguspind võis mammutil kasvada kuni 30 cm pikkuseks ning hammas võis kaaluda paar kilogrammi.⁵ Seega igas lõualuupooles võib korraga olla kolm hammast: üks kulunud hääbuv hammas, üks täies elujõus ning üks lõikumisjärgus e arenev hammas. Viimane e kuues purihammas lõikub tänapäevasel elevandil igemest keskmiselt 26-aastaselt ning võib püsida kuni 60. eluaastani. Hamba sulguspind jääb eespoolsete vanemate hambakurdude kuludes üha lühemaks ning looma toitumine vaevalisemaks.
Arheoloogiliste leidude põhjal on uuritud mammutite purihammaste muutusi ajas ning täheldatud on hamba kõrguse kasvu, emailkihi õhenemist ning hambaid moodustavate emailikurdude arvu suurenemist. Muutusi hamba ehituses seostatakse koredama ja abrasiivsema toimega taimestiku osakaalu suurenemisega toidus.⁶
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud: AP-191, mammuti purihammas; AP-192, purihamba fragment; AP-193, võha fragment; AP-196, esimene kaelalüli e atlas; AP-197, abaluu katkend; AP-198, õlavarreluu; AP-199, küünarluu fragment ja AP-200, puusaluu fragment, lisaks väiksemaid luufragmente. Luud on hangitud enne 1918. aastat.

1. https://www.britannica.com/animal/mammoth-extinct-mammal
2. L. Lõugas, Mammutid Eestis. Eesti Loodus, juuli/august 2001. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/lembi.html
3. L. Lõugas, P. Ukkonen, H. Jungner. Dating the extinction of European mammoths: new evidence from Estonia. Quaternary Science Reviews, 21, 12–13, 2002. 1347–1345.
4. http://www.nature.ca/notebooks/english/woolly.htm
5. Millal elas Eesti viimane mammut? https://www.tlu.ee/uudised/lembi-lougas-millal-elas-eesti-viimane-mammut
6. Ferretti, M.P. 2003. Structure and evolution of mammoth molar enamel. Acta Palaeontologica Polonica 48 (3): 383–396.