Martes martes
Selts: kiskjalised (Carnivora), sugukond: kärplased (Mustelidae).
Ingl: European pine marten.
Levila. Metsnugist võib looduses kohata enamuses Euroopa riikides välja arvatud Hispaania ja Skandinaavia põhjaosa. Eestis on metsnugis laialt levinud üle mandri kuid teda leidub ka suurematel saartel.1
Mõõtmed. Kehamass on keskmiselt 0,5–2 kg ning tüvepikkus 36–56 cm. Esineb sooline dimorfism, isased on emastest raskemad ning veidi suuremad.1
Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.
Anatoomiline iseloomustus. Välimuselt sarnane kivinugisega, kuid metsnugisel on rinnalaik kollakas ning aheneb alaosas, kivinugisel on rinnalaik valge ning hargneb esijalgadel kaheks.
Kolju. Kolju on pikk, hambakaar ulatub silmakoobaste alla, mis asetab kiskhambad sarnakaarte lähedale, kus hammaste kokkusurumise jõud on kõige suurem. See näitab nugise kiskjalikkust. Hambavalem 3.1.4.1/3.1.4.2. Eristamine kivinugisest: koljulagi ümaram kivinugise koljust ning ülalõua viimase purihamba välisservas ei ole sälku ning viimase purihamba sisekülg on kitsam kui väliskülg.2
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-492, skelett (fotol) on valmistatud Tallinn-Tartu maanteel hukkunud loomast, aastal 2006; AP-592, kolju on valmistatud 2012. aastal.