Ursus maritimus
Selts: kiskjalised (Carnivora), sugukond: karulased (Ursidae).
Ingl: polar bear.
Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.
Levila. Levinud kogu arktilises vööndis, elupaik seotud merejääga. Hinnanguliselt on looduses jääkarusid 22 000–30 000 isendit.1
Mõõtmed. Jääkarul esineb sooline dimorfism, isased on emastest suuremad. Isaste kehapikkus koos sabaga on kuni 2,5 m, emastel kuni 2 m. Kehamass on isastel 300–800 kg, emastel 150–300 kg.2
Anatoomiline iseloomustus. Jääkarude küünised on lühemad kui pruunkarudel, kuid tugevamalt kaardunud, mis võimaldab tugevalt haarata jääblokkidest ning saakloomadest. Karvades puudub pigment, kuid õhumullid muudavad karvad valgeks. Jääkarude nahk on musta värvi.3
Erinevalt teistest karulastest on jääkaru aktiivne ka talveperioodil. Koopas veedavad talve vaid tiined emased jääkarud.4
Kolju. Hambavalem 3.1.3.2/3.1.2.3. (eespurihammaste arv võib varieeruda 2–4). Karudel ei ole kiskhambad välja arenenud. Kihvad on teravamad, purihammaste sulguspind laiade köprudega ning hambad väiksemad kui pruunkarul.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-99, kolju on hangitud 1892. aastal; AP-784, kolju ja jäsemete luud pärinevad Tallinna Loomaaias elanud jääkarust Nord (♂, 17-aastane).
Jääkaru Nord sündis 24. novembril 2001. aastal Viini Schönbrunni loomaaias. Tallinnasse saabus ta 10. aprillil 2009. aastal Moskva loomaaiast. Vahepeal elas jääkaru mõnda aega ka Novosibirskis. Moskvas kutsuti Nordi Kefirtšikuks, sest tema lemmikjook oli keefir.
Nordil oli kaks järglast – 2013. aastal sündinud ja nüüdseks Viini Schönbrunni loomaaias elav Nora ning 2016. aastal sündinud ning nüüd Prantsusmaal La Fleche´i loomaaias elav Aron.
Nordi vasaku tagakäpa kroonilist psühhosomaatilise tekkemehhanismiga haavandit ei õnnestunud terveks ravida ning looma heaolu huvides tuli 17-aastane jääkaru 2019. aasta jaanuaris eutaneerida.
Tagakäppade pöialuudel ning esimestel varbalülidel on näha luuväljakasveid ehk käsnjaid luueksostoose (exostosis spongiosa). Eeksostoosid on suuremad paremal tagakäpal, kuid veritsevad haavandid olid vasakul tagakäpal. Haavandid vaevasid looma juba Tallinna loomaaeda saabumisel. 5 Esialgu need väliselt küll paranesid, kuid lõpuks ilmusid taas.
1. https://arcticwwf.org/species/polar-bear/population/
2. https://animaldiversity.org/accounts/Ursus_maritimus/
3. Amstrup, S. C. 2003. Wild mammals of North America, ptk 27 The Polar Bear – Ursus martimus. 587–610.
4. Gosselin-Ildari, A., 2006, “Ursus maritimus“, Digital Morphology. http://digimorph.org/specimens/Ursus_maritimus/male/
5. https://tallinnzoo.ee/franzust-ja-vaidast-aronini/