Dendrolagus, sp.
Selts: kaksieeshambulised (Diprodontia), sugukond: kängurulased (Macropodidae).
Ingl: tree-kangaroo.
Levila. Uus-Guinea ja lähisaarte troopilistes vihmametsades ning Austraalias elab kokku 14 liiki puukänguruid.
Mõõtmed. Pikkus 41–77 cm, saba pikkus 40–87 cm, kehamass kuni 15 kg.1
Anatoomiline iseloomustus. Kui maapinnal elutsevatel kängurutel on eesjäsemed lühikesed, siis puukängurute eesjäsemed on pikemad, kaarduvate küünistega. Taldade pehmed päkad on ühtlasi termoregulaatoriteks, neid lakkudes jahutavad loomad oma keha, sest higinäärmeid kängurutel ei ole. Pikk ja painduv silindrikujuline saba aitab puudel liikudes tasakaalu hoida.
Kukkur avab kängurutel ettepoole.
Ennast vigastamata suudavad puukängurud hüpata 18 meetri kõrguselt maapinnale.2
Kolju. Puukängurutel on aju- ja näokolju suhe tasakaalus, otsmik on ajukoljust kitsam. Hambavalem 3.0–1.2.4/1.0.2.4. Esimesed lõikehambad on suured, esineb diasteem. Toiduks enamasti puulehed, võrsed ja viljad.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-67, kolju on hangitud 1895. aastal (Frank/London). Kolju ei ole liigina määratud.
1. https://wwf.panda.org/knowledge_hub/endangered_species/tree_kangaroo/
2. https://taronga.org.au/animals/tree-kangaroo