Pan troglodytes
Selts: esikloomalised ehk primaadid (Primates), sugukond: inimlased (Hominidae).
Ingl: common chimpanzee.
Levila. Looduses elavad šimpansid Kesk-Aafrika troopilistel metsaaladel.1 Šimpansite arvukuseks hinnatakse 150 000–250 000 isendit.2
Mõõtmed. Tüvepikkus 63–93 cm, seistes enamasti 1–1,7 m pikad, kehamass emastel 26–50 kg, isastel 34–70 kg.1
Anatoomiline iseloomustus. Kehaehituselt on šimpans inimesele kõige sarnasem. Skeleti erinevused tulenevad liikumisviisist. Päeval tegutsevad peamiselt maapinnal, ööbivad aga puudel. Kuna šimpans on kohastunud ronimisele, on tema eesjäsemed tagajäsemetest pikemad (inimesel vastupidi). Pikk ja tugev rangluu nihutab õlaliigese kerest eemale (laiad õlad), mis annab liigesele mitmekülgse liikuvuse, käe pikad sõrmed võimaldavad ronimisel hästi puuvõras okstest haarata.
Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.
Šimpans kõnnib neljal jäsemel, kuid eesjäsemed toetuvad maapinnale sõrmenukkidega, mitte palmaarse ehk pihupinnaga, see tõstab keha eesosa asendit lisaks pikematele eesjäsemetele veelgi kõrgemale.
Puusaluud sarnanevad neljajalgse looma puusaluudele ning puusanapa asend ei võimalda loomal tagajäsemetele tõustes puusaliigest täielikult sirutada. Tagajala päkale vastanduv 1. varvas on samuti abiks puuvõras ronimisel.
Šimpansi lihaskond on inimese omast 1,5 korda tugevam nii lihasmassilt kui tugevuselt.3
Kolju. Erinevalt inimesest, kelle näokolju asub ajukoljust allpool, paikneb šimpansi näokolju ajukoljust eespool. Ajukolju kummub suurmulgust (1) tahapoole ning kuklapõndad (2) asuvad küllaltki kolju keskosa lähedal. Ajukolju maht 320 kuni 480 cm3.1 Silmakoobaste kohal kaldub otsmikuluu (3) vertikaalset laupa moodustamata kiiruluude (4) suunas. Otsmikuluude silmakoopaülesed servad on tugevad (5), sarnakaared laiad välimine sagitaalhari (6) puudub (emastel) või on madal.
Hambavalem 2.1.2.3/2.1.2.3 – seega 32 hammast, nagu inimeselgi. Lõikehambad (I) on laiad ja etteulatuvad; kihvad (C) pikad, nende ees ja taga esineb hambalaie (7), mis inimesel puudub. Seetõttu on kihvade hambumus käärjas. Isaste kihvad on suuremad. Nii eespurihammastel (P) kui purihammastel (M) on mitu nüri köpru (bunodontsed hambad) ning hambad on suhteliselt väikesed. Šimpansid on kõigesööjad, kuid peamiselt toituvad puuviljadest.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu koljud: AP-150, hangitud 1893. aastal (Frank/London); AP-151, Hangitud enne 1916. aastat (koljud alumisel fotol).
AP-860, skelett (skeleti foto ja kolju 1.–3. fotol) valmis Tallinna Loomaaias 2019. aastal surnud šimpans Pino luudest.
Pino sündis 24. juunil 1987 Amsterdamis ning saabus Tallinna 1994. aastal. Pino oli seltsiks loomaaia emastele šimpansitele, Bettyle ja Quincyle, kuid järgalasi neil ei sündinud.
1. https://animaldiversity.org/accounts/Pan_troglodytes/
2. https://wwf.panda.org/discover/knowledge_hub/endangered_species/great_apes/chimpanzees/?
3. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5514706/