Macaca fuscata
Selts: esikloomalised (Primates), sugukond: pärdiklased (Cercopithecidae).
Ingl: Japanese macaque, snow monkey.
Levila. Jaapani makaagi looduslik leviala on Jaapanis, tegemist on kõige põhjapoolsema levikuga makaagi liigiga.1 Isased elavad rohkem maapinnal, emased aga puudel, on head ujujad.
Mõõtmed. Sooline dimorfism avaldub loomade suuruses – isased kaaluvad keskmiselt 11 kg ja on 60 cm pikad, emased kaaluvad keskmiselt 8 kg ja on 52 cm pikad. Külmemates piirkondades elavad makaagid on üldiselt suurema kehamassiga kui isendid, kes elavad soojema temperatuuriga aladel.2
Anatoomiline iseloomustus. Makaagid on pooleldi maapealse eluviisiga pärdikud, nende ees- ja tagajäsemed on ühepikkused, mis võimaldab vähema energiakuluga maapinnal kõndida. Istmikuluudel on nn istuva eluviisiga pärdikutena istmikuköbrud laiad ja lamedad.
Karvastik on tihe, pruunikas või hall. Nägu on paljas ning muutub täiskasvanutel punaseks. Saba on suhteliselt lühike.
Kolju. Primaatidele omaselt avanevad silmakoopad ettepoole, mis võimaldab binokulaarset nägemist. Kolju näoosa on vertikaalselt sügav ning suhteliselt vähe etteulatuv, alalõuakeha on tugev. Hambavalem 2.1.2.3/2.1.2.3. Mälumislihaste kinnitus muudab jaapani makaagi hambumuse tugevaks ning võimaldab süüa praktiliselt kõike, ka kõvemat toitu.3
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud AP-490 ♀ (luude komplekt) ja AP-491 ♀ (skelett). Skelett on valmistatud Tallinna loomaaias 2005. aastal agressiivsuse tõttu eutaneeritud 17-aastasest loomast. Skelett on eksponeeritud Tartu Ülikooli muuseumi Morgensterni saalis näitusel Minu elu ülikool.
1. https://tallinnzoo.ee/animal/jaapani-makaak/
2. http://animalia.bio/japanese-macaque
3. Antón, S. C. 1996. Cranial adaptation to a high attrition diet in Japanese macaques. Int J Primatol 17, 401–427. https://doi.org/10.1007/BF02736629