Homo sapiens
Selts: esikloomalised ehk primaadid (Primates), sugukond: inimlased (Hominidae).
Ingl: human.
Levila. Inimene on jäänud ainsaks perekond Homo liigiks ning 300 tuhande aasta pikkuse arengu tulemusel kujunenud tänapäeva inimeseks ja levinud Aafrika algkodust kõikidele mandritele. Isegi Antarktikas võib teda ajutise elanikuna kohata tänu muutumisele looduslikust liigist tehnoloogiat valdavaks olevuseks. Maailmajagude kaupa võttes ligi 8 miljardist inimesest suurim hulk, üle 61% elab Aasias, Aafrikas ja Ameerikas on elanikke võrdselt 14%, Euroopas 11% ning Austraalias ja Okeaanias kokku 0,5%.1
Mõõtmed. Inimese mõõtmetest tähtsaim, keha seisuasendi pikkus (neljajalgsetel mõõdetakse tüvekikkust, ehk ninatipust sabajuureni) on paikkonniti erinev ning ajas muutuv. Keskmine noor täiskasvanu on praegu 8–9 cm pikem kui 100 aastat tagasi, ehk kasvanud 5% pikemaks: mees on praegu 171 cm ja naine 159 cm pikk. Pikimad inimesed elavad Hollandis (mehe keskmine pikkus 185 cm) ning lühemad Lõuna-Aasias (Timori mehe keskmine pikkus on 160 cm).2 Keharaskus ja lihastoonus avaldavad survet lülivaheketastele, inimene lüheneb, luud kõhetuvad ja lülivahekettad kaotavad elastsuse. Seevastu kaaluta olekus inimene koormuse puudumisel justkui kasvaks 3% pikemaks, kahjuks on selline pikkuskasv ajutine.
Anatoomiline iseloomustus. Täiskasvanud inimese skeletis leidub keskmiselt 206 luud. Kasvueas on luid rohkem – 270, kuid ükski luu pole vananedes iseenesest ära kadunud, vaid omavahel kokku kasvanud. Näiteks ristluulülid liituvad ristluuks, rinnakusegmendid rinnakuks, niude-, süle- ja istmikuluu moodustavad paarilise puusaluu.
Skelett on keha toes, mille keskseks teljeks on 32–34 selgroolülist koosnev lülisammas: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 kokkukasvanud ristluulüli ja 3–5 saba- e õndralüli.
Kui sammast kujutame ette sirge ja jäiga toena, siis inimese lülisammas on painduv ja väänduv, mis on nii püsti seismise tulemusteks kui eeldusteks. Nimelt on selgroog loomulikus asendis mitme kooluga: kaelakoold ettepoole, rinnakoold tahapoole, nimmekoold ettepoole ning ristluukoold koos sabalülidega tahapoole. Vastsündinul esineb seljakoold tahapoole, nagu loomadel, kõndima õppides harjub inimene ka oma keha valitsema ja säästma – koolud annavad kehale vetruvuse.
Selgroo painduvust võimaldavad elastsed lülidevahekettad, kõhrelised moodustised lülidevaheliigestes. Muuseumiskelett on lühem tema eluseellasest, selle üheks põhjuseks on luukerel puuduvad lülidevahekettad, mis annavad rindkere- ja nimmeosas skeletile veerandi jagu pikkust juurde. Teine põhjus on jäsemete liigesed, kus elus isendil eraldavad luuotsi liigesekõhred.
Ülajäseme skeleti eripära on lisaks abaluule s-kujuline rangluu, mis loob luulise ühenduse kere ja ülajäseme luude vahel ning nihutab õlaliigese kere küljele soodustades jäseme suurt liikuvust. Lisaks on erisuseks käe vabalt vastanduv esimene sõrm ehk pöial.
Alajäseme vöötmeosa ehk puusaluud liituvad omavahel süleliiduses ning lülisambaga ristluu piirkonnas. Alajäseme, ühtlasi kere pikim luu on reieluu. Ka sel on oma nõrk koht – suhteliselt peenike reieluukael, mis moodustades reieluukehaga 130o nurga, on vanemas eas luude hõrenemise tõttu kergesti murduv.
Jala eripära tuleneb samuti püstiasendist – kuna jäsemeluud paiknevad üksteise all, lasub põrutuste amortiseerimise ülesanne jalalabal, mille pöiavõlv ning tugevad liigesesidemed tagavad kõnni vetruvuse ning võimaldavad inimesel läbida pikki vahemaid.
Kolju. Kolju 22 luud on isekeskis ajapikku luustuvate õmbluste varal ühendatud. Üksnes alalõualuud on koljuga lõualiigese varal liikuvas seoses. Kolju näoosa on inimesel teiste loomadega võrreldes väheldane, ajuosa ning silmakoopad aga suhteliselt suured. Inimese ajukolju maht on keskmiselt 1400 cm3.
Inimese hambavalem on 2.1.2.3/2.1.2.3. Hambad on muutunud üha tagasihoidlikumateks ning 32 hambast viimaseid purihambaid peetakse rudimentaarseteks, mälumises mitteolulisteks ning kihvad on taandarenenud silmahammasteks ega kasva teistest hammastest pikemaiks.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud AP-53 (♀) ja AP-54 (♂, fotol), skeletid on hangitud enne 1918 aastat. Legendi järgi on naise skelett valmistatud instituudi endise teenija Tiiu luudest. Säilikute AP-152 ja AP-153 – koljud ning AP-184 – selgroolülid, päritolu on teadmata.
1. https://populationmatters.org/
2. https://ourworldindata.org/human-height
3. https://www.foxnews.com/science/how-space-can-change-the-human-body