Turdus pilaris
Selts: Värvulised (Passeriformes), sugukond: rästaslased (Turdidae).
Ingl: fieldfare.
Levik. Hallrästas pesitseb Euraasia põhjapoolsetel aladel ning rändlinnuna veedab talve Kesk-Euroopast kuni Põhja-Aafrikani. Põhja-Ameerikas on hallrästas harv pesitseja. Eesis on hallrästas üsna arvukas (kuni 200 000 paari) ning soodsa toidubaasi korral, näiteks pihlakaaastal võivad pea pooled linnud talvitada Eestis.1
Mõõtmed. Täiskasvanud linnu üldpikkus on 25–28,5 cm, tiivalaba pikkus 14–15 cm, tiibade siruulatus ligikaudu 43 cm ja kehamass keskmiselt 100 g.
Anatoomiline iseloomustus. Hallrästast tuntakse tema halli pea- ja kaelasulestiku järgi. Kere ja tiivad on selja poolt pruunid, kereküljed heledamad, tumedate piklike tähnidega, kõhualune valge.
Linnu kere raskuspunkt on suhteliselt kere eesosas, ligikaudu õlaliigese piikonnas. Rästa reieluu on lühike ning tugevalt ettepoole suunatud, mis asetab põlveliigese kere raskuspunkti lähedale ning stabiliseerib keharaskust maapinnal liikumisel. Sääre- ja jookseluud on suhteliselt pikad, nendega võiks ta maapinnal ka kõndida, kuid rästad liiguvad maapinnal hüpeldes.
Toitumiselt on rästad omnivoorid, kevad-suvisel pesitsusperioodil sisaldab nende menüü rohkem loomset päritolu saaki, sh putukad, ussid, isegi teod, kelle kodasid purustavad linnud vastu kive pekstes.3 Suve lõpus ja sügisel toitub hallrästas rohkem puuviljades ja marjadest.
Hallrästas pesitseb puuvõras. Saviga tugevdatud kuivanud taimejäänustest ovaalses pesas haub emalind keskmiselt 12 päeva jooksul munadest välja viis-kuus poega.
Päritolu. Hallrästa noorlind leiti hukkununa, skelett puhastati pehmetest kudedest vesinikperoksiidi toimel 2020 aastal.
1. https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid/vaervulised/hallraestas
2. https://et.wikipedia.org/wiki/Hallr%C3%A4stas
3. https://www.linnuvaatleja.ee/teadusuudised/raesta-purustatud-teokoda-on-vaervulistele-vaeaertuslik-kaltsiumiallikas
4. https://en.wikipedia.org/wiki/Fieldfare