Sus scrofa domesticus
Selts: sõralised (Artiodactyla), sugukond: sigalased (Suidae).
Ingl: pig.
Levila. Siga kodustati metsseast vähemalt kahel korral, Euroopas ja Aasias. Arvatakse, et Euroopas toimus sea kodustamine ligikaudu 500 000 aastat tagasi.1
2016. a alguseks oli eesti seafarmides 9000 siga, sest seakatk kahandas tunduvalt sea arvukust, mis küündis 2013. a 13 000 isendini. 2020. aastal on arvukus taas tõusnud ning farmides olevate loomade arv ületab 12 000.2
Mõõtmed. Tüvepikkus keskmiselt 90–180 cm, kehamass 50–350 kg.3
Anatoomiline iseloomustus. Sea skeletti iseloomustab suhteliselt võimas kolju, lühike kael, pikk ning aretusega üha pikenev kereosa ning lühikesed jäsemed. Küünarvarres on seal hästi arenenud nii kodar- kui ka küünarluu, kuid sidekoeliste ühendusstruktuuride tõttu omavahel liikumatud. Sääre skeletis on pindluu välja arenenud ning sääreluu suhtes liikuv. Varbaid on nii ees- kui tagajalal neli, kõval pinnasel ulatub maha vaid kolmas ja neljas varvas.
Kolju. Ajukolju on kõrge kuklaosaga ning alalõuanurk suur, mistõttu kolju on koonusekujuline. Kolju näoosa pikkus on tõuti erinev. Ninaluude ja lõikehammaste luude ees paikneb ninavaheseinas paaritu kolmnurkne kärsaluu, mis teiste koljuluudega ei liigestu. Hambavalem 4.1.4.3/3.1.4.3. Lõikehambad on emailiköbrulised ja ühe juurega, ülalõuas kõverdunud, alalõuas pulkjalt sirged.
Kihvhambad on kultidel tugevasti arenenud kõrgekroonilised ning kandilised (alalõuas kuni 18 cm pikad) ning kasvavad pidevalt. Ala- ja ülalõua kihvad paiknevad väga lähestikku, mistõttu neil tekivad teravad servad. Emistel on kihvad nõrgemad ja lamendunud.
Eespurihambad on mitmejuurelised, emailiköbrulised bunodondid ning suurenevad kaudaalses suunas. Kihva ja esimese premolaari vahele jääb hambalaie.
Purihambad on emailiköbrulised ehk bunodontsed ja madalakroonilised. Neil on nelinurkne sulguspind ning samuti suurenevad tahapoole.
Sea mälumisliigutused toimuvad peamiselt ortaalselt ehk üles-alla nätsutades.4
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilikud: AP-40 (fotol) ja AP-41, skeletid on hangitud enne 1945. aastat; AP-120, kolju päritolu on teadmata ja AP-557, kolju (♀, u 18-kuune) on valmistatud enne 1980. aastat, hankija P. Saks, valmistaja A. Sumberg ja AP-853, kolju ♂.
1. Giuffra, E. jt. 2000. The origin of the domestic pig: independent domestication and subsequent introgression. Genetics, 154(4), 1785–1791.
2. https://www.epj.ee/jkk/sead/statistika/sigade-arv.html
3. http://animalia.bio/domestic-pig
4. Ernits, E. Hambad. Tartu, 2000.