Cuniculus paca
Selts: närilised (Rodentia), sugukond: pakalased (Cuniculidae).
Ingl: lowland paca.
Levila. Pakalaste sugukonda kuulub kaks Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavat pakade perekonna liiki – tasandikupaka ja mägipaka.1
Mõõtmed. Tüvepikkus 60–80 cm, kehamass 6–12 kg, saba lühike 2–3 cm.2
Anatoomiline iseloomustus. Jäsemed peened ja pikad, eesjalal 4 ja tagajalal 5 varvast.
Kolju. Paka kolju eripäraks on laiad sarnakaared, mis moodustavad koljut külgedelt katva nn põsekilbi. Selle moodustamisest võtavad osa ka ülalõualuu näopind. Rostraalselt e ninatipmiselt ulatub kilp peaaegu lõikehammasteni ja seda läbib avar silmakoopaalune mulk. Tagapool e kaudaalselt katab lai sarnakaar alalõualuu täies ulatuses. Põsekilp kummub lateraalselt e külgsuunas ning selle alla moodustub paka madala müriseva hääle resonaatorina toimiv põsetasku. Noorel loomal on sarnakaare välispind sile, vananaedes muutub see laiemaks ja krobeliseks ning eriti sruktuurne on luu pind vananeval täiskasvanud pakal. Köbruliseks muutuba ka otsmikusoomuse pind.3 Pikk otsmikuluu ulatub ettepoole e kraniaalselt, silmakoopaülese serv kujuneb otsmikusoomuse tagumises kolmandikus.
Hambavalem 1.0.1.3/1.0.1.3. Hambad on kõrgekroonilised ja kasvavad kogu elu. Pikad ja kumerad lõikehambad on suhteliselt kitsad, nende eesmine e esikmine pind on kaetud rauapigmenti sisaldava oranži emailikihiga. Närimisel kulub tagapool asuv dentiin kiiremini, seetõttu terituvad hambad peiteljalt. Hambalaie e diasteem on väga pikk, selle kaudu poetab loom suust välja toidu närimise jääke. Purihambad on emailikurrulised juurteta hambad, mis kasvavad vastavalt kulumisele. Hammaste sulguspinnad asetsevad keele-põse suunad kaldu. Alalõuga liigutavad närilised tagantpoolt ettepoole, seetõttu on ka lõualiiges kuju pikutine ning kumbagi alalõua poolt saavad nad eraldi liigutada. Teravad emailiharjad ja tugevad mälumislihased võimaldavad peenestada nii võrseid kui vilju.1
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-84, kolju on hangitud 1893. aastal (Schlüter/Halle).
1. https://animaldiversity.org/accounts/Cuniculidae/
2. A. Miljutin. 2015. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn: Varrak.
3. Mendes-Oliveira, A., C. et al. 2012. Testing Simple Criteria for Age Estimation of Six Hunted Mammal Species in the Brazilian Amazon. Mastozoología Neotropical, 19(1):105-116. https://www.researchgate.net/publication/262651139_Testing_simple_criteria_for_de_age_estimation_of_six_hunted_mammal_species_in_Brazilian_amazon