Castor fiber

Selts: närilised (Rodentia), sugukond: kobraslased (Castoridae).
Ingl: European beaver.

Levila. Looduslik levila Euraasias, kuid küttimise tõttu oli Euroopas välja suremas. Eesti aladelt hävitati kobras 19. sajandi keskel ning taas asustati 1957. aastal. Kobras levis ka ise samal perioodil Pihkva poolt Eestisse. 2019. aastal hinnati kobraste arvukuseks Eestis ligikaudu 18 000 isendit.¹ Arvukus on tõusmas vähese küttimise ja looduslike vaenlaste vähesuse tõttu.
Mõõtmed. Kobras on Eesti suurim näriline: tüvepikkus enamasti 60–80 cm ja mass 11–30 kg.² Kondülobasaalpikkus 12,5–15,5 cm.³
Anatoomiline iseloomustus. Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud soomuselise naha ja lühikeste hajusate karvadega. Kopra tagajala varvaste vahel on ujunahk ning teise varba lõhestunud nn sugemisküünis võimaldab karvastikust parasiite eemaldada. Kobrastele on iseloomulikud vee all suletavad nina- ja kõrvaavad. Mokkade suuõõnde pööratud limaskestakurrud ei lase vee all oksi kandes vett suuõõnde. Toitub lehtpuude koorest, veetaimedest ning maismaa rohttaimedest, talveks hangib toidutagavara.
Levinud on ka autokoprofaagia ehk enda väljaheidete söömine, nii rikastab kobras soolestikku mikroobidega, see aitab raskesti seeditavat toitu lagundada. Koprofaagia e roojasöömine on loomariigis levinud, autokoprogaagid söövad iseenda väljaheiteid.
Karvastikku kaitseb märgumise eest paariliste anaalnäärmete nõre (kastooreum), mida nimetatakse kopranõreks.

Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.

Kolju. Kopra koljule on iseloomulikud lame ajukolju, laiad sarnakaared, tugev alalõug, pikad kuulmekäigud.⁴
Hambavalem 1.0.1.3/1.0.1.3. Kumerad lõikehambad on kõrgekroonilised juurteta hambad, mis kasvavad kogu eluaja. Peamine osa hambast paikneb lõualuus ning nihkub hambasombust välja vastavalt kulumisele. Lõikehammaste email on oranž  ja katab vaid hamba eesmist ehk esikmist pinda, mistõttu kuludes hambad terituvad. Hambaemaili lisandunud rauaühendid lisavad hammastele tugevust. Valgeta hammastega närilistel tugevadab emaili suurem magneesiumisisaldus. Hambalaie ehk diasteem lõikehammaste ja purihammaste vahel on suhteliselt pikk ning võimaldab loomal suus oksi kanda. Purihambaid on neli, üks eespurihammas ja kolm purihammast on kõrge krooniga emailikurrulised juurteta hambad, mis kasvavad vastavalt kulumisele kogu eluaja. Hammaste sulguspinnad paiknevad põse-keele suunas kaldu. Alalõug liigub toidu mälumisel tagant ette. Selline närimisviis on kasulik ka lõikehammaste vastastikuseks teritamiseks. Vasak ja parem lõuapool on teineteisega lõdvalt ühendatud, mistõttu närilised võivad neid eraldi liigutada.⁵
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-23, skelett (♂) on hangitud 1998. aastal; AP-85, kolju (fotol) päritolu on teadmata.

1. http://www.ejs.ee/aasta-loom-2019-kobras/
2. E. Moks, J. Remm, O. Kalda, H. Valdmann. 2015. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak.
3. MacDonald, D., W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
4. K. Wixted. 2019. Key to Common Mammal Skulls. Maryland Department of Natural Resources. https://dnr.maryland.gov/wildlife/Documents/Key-Common-Mammal-Skull.pdf
5. E. Ernits. Hambad. Tartu 2000.