Botaurus stellaris
Selts: toonekurelised (Ciciniiformes), sugukond: haigurlased (Ardeidae).
Ingl: great bittern.
Levila. Pelgliku hüübi elupaigaks on Euraasia parasvöötme roostikulised veekogud. Euroopas pesitsevad hüübid talvituvad enamasti Vahemere ümbruses, osaliselt ka Põhja-Aafrikas. Eestis vähearvukas haudelind ja läbirändaja (300–500 paari). Liik kuulub Eestis II kaitsekategooriasse, peamisteks ohuteguriteks on häirimine pesitsusajal, rooalade intensiivne majandamine ning piisavalt suurte ja kompaktsete roomassiivide puudumine.1
Mõõtmed. Keha pikkus 70–80 cm, tiibade siruulatus 125–135 cm.2
Anatoomiline iseloomustus. Keha suhteliselt suur, kael jäme ja kohevil sulestikuga, jalad lühikesed. Nokk on tugev ja odajas, toitub kaladest, kahepaiksetest ja selgrootutest. Harva sööb ka kuni mügrisuuruseid imetajaid. Ohu korral sirutab kaela ning noka püstloodis taeva poole ning tardub, meenutades roovihku.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-61. Kolju on hangitud enne 1918. aastat.
- https://et.wikipedia.org/wiki/Hüüp
- L. Jonsson. 2008. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus.