Phascolarctos cinereus
Selts: kaksieeshambulised (Diprodontia), sugukond: koaalalased (Phascolarctidae).
Ingl: koala.
Levila. Ida- ja Lõuna-Austraalia.
Mõõtmed. Tüvepikkus kuni 85 cm, saba lühike, kehamass kuni 12 kg.1 Isased kaaluvad enamasti emastest rohkem.2
Anatoomiline iseloomustus. Koaalad on tänu vastanduvatele varvastele head ronijad, esikäpal vastandub 1. ja 2. varvas 3.–5. varbale ning tagakäpal vastandub 1. varvas 2.–5. varbale, 2. ja 3. varvas kokku kasvanud, kasutatakse karvastiku sugemiseks.
Iseloomulik on suur umbsool, kus lehemass läbib mikrobiaalse seedimise.1
Kolju. Ajukolju on väike, sest primitiivse imetajana on aju mass suhteliselt väike (60% väiksem lähisugulastest, näiteks puukängurutest). Koljuõõne pinnal puuduvad jäljendid, sest aju täidab vaid 61% koljuõõnest ning selle pind on sile. Lõualiiges (1) on taimetoidulistele omaselt kõrgel. Otsmik on lai (ületab ajukolju laiust), näokolju lühike, sarnakaared (2) laiad.
Kolju ventraalne pilt: oimuluu trummiosa avara trummipõiendiga (1). Hambavalem 3.1.1.4/1.0.1.4. Lõikehammastega haarab eukalüptilehti, eespurihammastega lõikab ära leherootsu ning purihammaste teravad köbrud peenestavad toidu. Koaalad võivad eukalüptilehti varuda ka põsetaskutesse, samuti mäletsevad allaneelatud lehemassi teist korda läbi.
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-77, kolju on hangitud 1892. aastal.
1. A. Miljutin. 2015. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn: Varrak.
2. https://animaldiversity.org/accounts/Phascolarctos_cinereus/