Struthio camelus

Selts: jaanalinnulised (Struthioniformes), sugukond: jaanalindlased (Struthionidae) .
Ingl: common ostrich.

Levila. Looduslik levikuala Edela-Aasias ja Aafrikas. Küttimise tõttu on arvukus vähenenud ning tänapäeval on liik looduses levinud Aafrika kesk- ja lõunaosas.¹
Mõõtmed. Kasvab kuni 3 meetrit pikaks ning kaalub 100–160 kg.²
Anatoomiline iseloomustus. Selgroo moodustavad 15–17 kaela-, 9 rinna- ning 9 sabalüli. Selgroolülid suurenevad kaudaalses suunas.
Nimme- ja ristluulülisid on kokku 19 ning need moodustavad kahe viimase rinnalüliga liitristluu.³
Jaanalind on lennuvõimetu lind, kelle tiiva vabaosa on taandarenenud, kuid tiiva vöötmeosa on võimas. Tiibu kasutab jaanalind manööverdamiseks, mis võimaldab kiirel jooksul liikuda siksakiliselt.
Rinnak on lame ja kilbikujuline, puudub rinnakukiil, sest rinnalihased on nõrgad. Lateraalses servas on kuus liigeselohku rinnakuroietega liigestumiseks. Lüliroietest esineb kolmel konksjätke. Aba-, rang- ja kaarnaluu on vanemas eas omavahel liitunud ning liigestuvad kaarnaluu kaudu rinnaku kraniodorsaalse serva liigesevagudesse.
Paarilised puusaluud on tugevatele tagajäsemetele vastavalt suured. Tagajäseme vabaosa eripäraks on kaks põlveketra, millest dorsaalne on väiksem ning distaalsel puudub liigesepind reieluuplokiga liigestumiseks. 
Sääre-kannaluu on reieluust pikem ning kanna-pöialuu on pikim tagajäseme vabaosa skeletis.
Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast (kolmas ja neljas). Kolmas varvas on tugevam, koosneb neljast lülist ning viimane lüli varustatud küünisega. Neljas varvas koosneb kolmest lülist ning küünis puudub. Jaanalind on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 minutit. Kiirust 60 km/h suudab jaanalind hoida pikemalt, täispika maratoni (42 km) on võimeline läbima 40 minutiga.⁴ Jaanalinnu kere stabiilsuse (kogukas kere kahel kõrgel jalal) tagab jalgade asend, toetuspunkt asub kere raskuskeskmega kohakuti.
Lennuvõimetu linnuna ei ole jaanalinnul õhkluid (pneumaatluud), vaid on täitunud luuüdiga.⁵

Tänapäeval elavatest lindudest on suurim muna jaanalinnul (1,2 kg). Samas võrreldes linnu kehasuurusega ei tundu jaanalinnu muna sugugi suur. Näiteks täiskasvanud koolibri kehamass on võrdne 9 munaga ning jaanalinnu kehamass 60 muna massiga.
Kolju. Linnu suurust arvestades on kolju üllatavalt väike. Silmakoopad on suured, kuna jaanalinnu silmamuna on suurim maismaa selgroogsete seas, läbimõõt kuni 50 mm .⁶ 
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-663. Skelett (fotol) on valmistatud Rõuge Tindioru jaanalinnufarmis elanud emasest jaanalinnust. Hangitud aastal 2018.

1. https://animals.sandiegozoo.org/animals/ostrich
2. https://www.nationalgeographic.com/animals/birds/o/ostrich/
3. A. A. Moselhy & Mohamed, Sherif & El-Ghazali, Hanaa. (2018). Anatomical features of bones and bony cavities of the ostrich skull (Struthio camelus). International Journal of Anatomy and Research. 6. 5390–5398.
4. https://africafreak.com/how-fast-can-an-ostrich-run
5. https://www.dkfindout.com/us/animals-and-nature/birds/inside-an-ostrich/
6. https://www.livescience.com/27433-ostriches.html