Pernis apivorus

Selts: haukalised (Accipitriformes), sugukond: haugaslased (Accipitridae).
Ingl: honey buzzard.

Levila. Levinud Euroopas ja Siberi edelaosas. Rändlinnuna talvitub Aafrikas, ekvaatorist lõunas. Eestis pesitseb 900–1300 paari.¹ Liik kuulub Eestis III kaitsekategooriasse.
Mõõtmed. Keha üldpikkus kuni 60 cm, tiibade siruulatus kuni 150 cm, kehamass 0,6–1,1 kg.¹
Anatoomiline iseloomustus. Pea on väike ning kael sale, täiskasvanud isendite silmad on erekollased. Tiivad on suured ning pikad. Saba pikkus on võrdne tiiva laiusega.
Herilaseviu toitub peamiselt herilastest ja kimalastest ning nende vastsetest, lisaks ka ämblikest, kahepaiksetest ja linnupoegadest. Suvel sööb ka marju.
Arvatakse, et herilaseviu sulestikul on keemiline kaitsevahend, mis kaitseb kiletiivaliste rünnakute eest.²
Päritolu. Zoomeedikumi kogu säilik AP-67, kolju on hangitud enne 1918. aastat.

1. https://www.eoy.ee/viu/viud/herilaseviu
2. https://www.birdspot.co.uk/bird-identification/honey-buzzard