---
title: Rebane
description: "***Vulpes vulpes*** **Selts:** kiskjalised (*Carnivora*), **sugukond:** koerlased (*Canidae*). Ingl: *red fox*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-28-1024x657.jpg) ********Levila**.******Rebane on maailma arvukaim ja laiemalt levinud kiskja, kes elutseb kogu põhjapoolkeral ning inimese poolt viidud ka Austraaliasse. Eestis ei kuulu rebane loendatavate ulukiliikide hulka. **Mõõtmed.** [Tüvepikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#tuvepikkus) on…"
url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/kiskjalised/rebane/"
updated: "2025-01-17"
category: Imetajad / Kiskjalised
---

# Rebane

***Vulpes vulpes***

**Selts:** kiskjalised (*Carnivora*), **sugukond:** koerlased (*Canidae*).
Ingl: *red fox*.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-28-1024x657.jpg)

********Levila**.******Rebane on maailma arvukaim ja laiemalt levinud kiskja, kes elutseb kogu põhjapoolkeral ning inimese poolt viidud ka Austraaliasse.
Eestis ei kuulu rebane loendatavate ulukiliikide hulka.
**Mõõtmed.** [Tüvepikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#tuvepikkus) on 58–90 cm, kehamass enamasti 6–10 kg.^1
**Anatoomiline iseloomustus.** Punarebasele on iseloomulik pikk sale keha, püstised kõrvad, suhteliselt lühikesed jäsemed ja pikk saba.
**Kolju.** [Näokolju](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#naokolju) pikk ja kitsas. Isaslooma kolju [välimine sagitaalhari](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#valimine-sagitaalhari) kõrgem kui emaslooma koljul.^2 Erinevalt kähriku koljust on alalõua [nurgajätke](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#nurgajatke) teravam (**1**) ning selle all  pole sälku, [kõvasuulae](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kovasuulagi) serv ei ulatu viimase [purihambani](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad). [Ninaluude](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#ninaluu) keskosas esineb koljul lohk, kui kähriku ninajoon kulgeb sirgelt. Ülemised [kihvad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kihv) ulatuvad alalõua [ventraalse](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#ventraalne) servani (**3**). Hambarida on pikem kui pool kolju pikkust.^3
Rebase hammustusjõuks on hinnatud kihvadel 144 N ja [kiskhammastel](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kiskhambad) 239 N.^4 [Hambavalem](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambavalem) 3.1.4.2/3.1.4.3.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2022/01/AP-28-k-1024x542.jpg)

**Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-28, skeleti (fotod) päritolu on teadmata;  AP-622, kolju on valmistatud Tallinna loomade varjupaigast hangitud korjusest 2008. aastal.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/Rebane-160421-1024x683.jpg)
Rebane. Foto autor Ingmar Muusikus.

1. MacDonald, D. W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. [https://animaldiversity.org/accounts/Vulpes_vulpes/](https://animaldiversity.org/accounts/Vulpes_vulpes/)
3. [http://www.tammeleht.ee/imetajad/koljud.html](http://www.tammeleht.ee/imetajad/koljud.html)
4. Christiansen, P., Wroe, S. Bite forces and evolutionary adaptations to feeding  ecology in carnivores. Ecology. 2007, 88(2): 347–358. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17479753/](https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17479753/)