---
title: Mäger
description: "***Meles meles*** **Selts:** kiskjalised (*Carnivora*), **sugukond:** kärplased (*Mustelidae*). Ingl:*European badger*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-524_mager-1024x411.jpg) ********Levila**.******Laialt levinud palearktilises regioonis. Jahimeeste hinnangul on mägra arvukus Eestis suurenemas.^1 **Mõõtmed.** [Tüvepikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#tuvepikkus) 58–90 cm, saba on jäme ja 14–20 cm pikk, [kondülobasaalpikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kondulobasaalpikkus) kuni 14 cm, kehamass 10–18 kg,…"
url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/kiskjalised/mager/"
updated: "2025-01-17"
category: Imetajad / Kiskjalised
---

# Mäger

***Meles meles***

**Selts:** kiskjalised (*Carnivora*), **sugukond:** kärplased (*Mustelidae*).
Ingl:*European badger*.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-524_mager-1024x411.jpg)

********Levila**.******Laialt levinud palearktilises regioonis. Jahimeeste hinnangul on mägra arvukus Eestis suurenemas.^1
**Mõõtmed.** [Tüvepikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#tuvepikkus) 58–90 cm, saba on jäme ja 14–20 cm pikk, [kondülobasaalpikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kondulobasaalpikkus) kuni 14 cm, kehamass 10–18 kg, sügisel kuni 25 kg.^2

- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager01-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager02-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager03-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager04-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager05-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager06-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager07-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager08-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager09-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager10-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager11-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager12-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager13-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager14-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager15-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager16-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager17-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager18-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager19-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager20-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager21-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager22-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager23-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager24-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager25-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager26-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager27-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager28-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager29-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager30-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager31-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager32-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager33-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager34-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager35-640x426.jpg)
- ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/12/mager36-640x426.jpg)

Kursori liikumine pildile peatab pöörlemise.

**Anatoomiline iseloomustus.** Kere silinderjas, eesosas kiiljalt kitsenev, kael lühike ja jäme, pea väike, saba lühike. Selg paindub vähem kui teistel kärplastel, kiirel jooksul kasutavad peamiselt galoppi (paarisjalgne liikumine). Jäsemed on lühikesed ja tugevad, viie varbaga nii ees- kui ka tagajalgadel, tallulkõndija. Pikad ja tugevad, tömbi otsaga küünised võimaldavad uuristada pinnasesse pikki käike ja urge, moodustades nn maa-aluseid linnu.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-524k-1024x637.jpg)
Katkendliku joonega on tähistatud murdunud sagitaalhari.

**Kolju.** Kolju on massiivne, tugeva [ajukolju](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#ajukolju)ga, [välimine sagitaalhari](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#valimine-sagitaalhari) kuni 1,5 cm kõrge, näokolju kitsenev. [Hambavalem](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambavalem) 3.1.3.1/3.1.3.2. Hammastik vastab kõigesööjale, väikesed [lõikehambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#loikehambad) on peitlitaoliselt teritunud, [kihvad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kihv) esiletungivad, [kiskhambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kiskhambad) tagasihoidlikumad. Tagumised [molaarid](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) on madalate köprudega. Võib esineda ka üks mandunud [eespurihammas](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad), ülalõua viimane [purihammas](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) kiskhambast ligikaudu kaks korda suurem.^3

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-524-m-3-1024x657.jpg)

Kiskjaliste alalõug liigub vaid vertikaalsuunas ehk ortaalselt, mistõttu toidupala tükeldatakse nagu kääridega. Kõigesööjatel kiskjalistel on hammastiku eesmises osas ehk [rostraalsetel](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#rostraalne) hammastel [sulguspind](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambapinnad) teravate köprudega ehk lõikeköbruline ning hambumine käärjas. Tagapool, kus toidupala muljutakse (fotol ülemine M1), on molaaride sulguspind nüriköbruline.
**Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-559, skelett (fotol) on valmistatud 2009. aastal; AP-523 ja AP-524, koljud on hangitud 2008. aastal; AP-593, kolju on hangitud 2012. aastal.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/Mager-030517-Muusikus-1024x684.jpg)
Mäger. Foto autor Ingmar Muusikus.

1. Veeroja, R., Männil, P. Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2018. Keskkonnaagentuur 2018.
2. MacDonald, D. W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. [http://www.tammeleht.ee/imetajad/koljud.html](http://www.tammeleht.ee/imetajad/koljud.html)
