--- title: Lumeleopard description: "***Uncia uncia*** **Selts:** kiskjalised (*Carnivora*), **sugukond:** kaslased (*Felidae*). Ingl: *snow leopard*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-532-2-1-1024x651.jpg) ********Levila**.******Maailmas elab vabas looduses 4000–6500 lumeleopardi ehk irbist ning teda peetakse ohustatud liigiks. Isendite arvukus on vähenemas, levik on teada 12 riigis, sealhulgas Nepaalis, Indias, Hiinas, Pakistanis, Bhutanis,…" url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/kiskjalised/lumeleopard/" updated: "2025-01-17" category: Imetajad / Kiskjalised --- # Lumeleopard ***Uncia uncia*** **Selts:** kiskjalised (*Carnivora*), **sugukond:** kaslased (*Felidae*). Ingl: *snow leopard*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-532-2-1-1024x651.jpg) ********Levila**.******Maailmas elab vabas looduses 4000–6500 lumeleopardi ehk irbist ning teda peetakse ohustatud liigiks. Isendite arvukus on vähenemas, levik on teada 12 riigis, sealhulgas Nepaalis, Indias, Hiinas, Pakistanis, Bhutanis, Afganistanis, Mongoolias ja Venemaal. Elupaigaks eelistavad kõrgmäestikke.^1 **Mõõtmed.** [Tüvepikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#tuvepikkus) 120–150 cm, saba pikkus 90 cm ning kaalub 25–55 (>75) kg.^2 **Anatoomiline iseloomustus.** Tüüpilise kiskjana on skeleti rindkereosa lühike ning roided kitsad, mis võimaldab suurema hapnikuvajaduse korral suurendada rinnakorvi mahtu hingamisel. Nimmeosa on pikk, muutes kere väga painduvaks. Pikk saba aitab ronides tasakaalu hoida ning on tüüriks hüpetel ning jooksusuuna muutmisel. Pikka saba kasutavad ka külmal perioodil enda katmiseks. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-532-3m-811x1024.jpg) Käpad on lumeleopardil suhteliselt suured, tegemist on kohastumisega lumel kõndimiseks. Pikad ja kaarduvad küünised on külgedelt lamendunud. Sarvmarraski ehitus võimaldab küüsi teritada kulunud välimisi kihte kraapimisega eemaldades. Kaslased saavad küünised nahasopistesse tõmmata, see võimaldab saagile hääletult ligi hiilida. Küünistega klammerdub lumeleopard saagi külge hoides seada surmamise ajal lahti rabelemast. Samuti haakuvad need hüpetel jäisesse maapinda. Lumeleopardi hüppe pikkus võib ulatub 9 meetrini. **Kolju.** Suurte kaslaste seas on lumeleopardi kolju ümar, suhteliselt lühike. Kuigi kaslased on tõelised lihasööjad, ei ole nende lühike koonuosa (**1**) jahipidamisel nii efektiivne, kui koerlaste pikk koon. Seetõttu on kaslaste jahistrateegia saaklooma kägistamine. Samuti on neil oimulihase kinnituskohana [välimine sagitaalhari](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#valimine-sagitaalhari) (**2**) madalam, seda kompenseerib koljulae ulatuslik krobeline pind (**3**). Alalõua liigestumine [oimuluu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#oimuluu) liigesepinnale on kindlustatud jätketega ning alalõua põntjätke paigutub justkui renni. [Hambavalem](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambavalem) 3.1.2.1/3.1.2.1. Leopardi [kihvad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kihv) (**4**) on pikad. Alalõua kihvad tungivad ülalõua kolmanda [lõikehamba](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#loikehambad) ja kihva vahele. Ülalõua kihvad on alalõua omadest mõnevõrra suuremad ning teravate servadega. [Purihambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) on kiskjatele iseloomulikult [sekodontsed](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sekodontsed-hambad) ehk mitme terava köbruga ning sobivad liha tükeldamiseks, kuid mitte mälumiseks. Kihva ja [eespurihammaste](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) vahel esineb hambalaie (**5**). [Kiskhambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kiskhambad) on üleval P3 ja all M1. Tugeva hammustusjõu tagab mitu asjaolu: lõualiiges paikneb hammaste [sulguspinnaga](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambapinnad) ühes tasapinnas, [alalõualuu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#alaloualuu) [varesenokkjätke](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#varesenokkjatke) (**6**) on kõrge, [sarnakaared](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sarnakaar) laiad (**7**). Suu sulgurina toimib peamiselt oimulihas, mälurlihas ja tiiblihased stabiliseerivad hammustuse ajal alalõua asendi, kuna kaslased surmavad saagi peamiselt ohvri  kõripiirkonda kägistades lämmatamisega ning aju  verevarustuse peatamisega. Seetõttu on ka alalõua mälurlihaseauk (**8**) sügav, kuigi mälurlihas lõugade kokkusurumisel ei osale. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-532-1m-1024x613.jpg) **Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-532, skelett (fotol) on valmistatud Tallinna loomaaias elanud lumeleopard Oliviast (♀). Skeleti monteeris 2010. aastal maaülilooli loodusteaduste kooli õpilane Simo-Jarek Zaranek Tartu Kivilinna gümnaasiumist.^5Olivia sündis 5.06.1996 Moskva loomaaias, ta toodi Tallinna loomaaeda 11.06.1998, kus tema paariliseks sai Tallinna loomaaias 1997. aastal sündinud isairbis Šelton. Olivia ja Šelton olid Tallinna Loomaaia lumeleopardidest kõige viljakamad. Aastatel 1999 kuni 2007 kasvasid üles kaheksa järglast: Omar ja Odette, Marianne, Valli ja Villi, Otto ja Otilia ning Oliver. Olivia suri 7.01.2009. Praegu (aastast 2019) elab Tallinna Loomaaias Olivia tütre Odette tütrepoeg, Magdeburgi loomaaias sündinud Otto III.^6 ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/lumeleopard-Olivia_foto-Maaja-Kitsing-1024x683.jpg) Lumeleopard Tallinna Loomaaias. Foto autor Maaja Kitsing. 1. [https://www.worldwildlife.org/species/snow-leopard](https://www.worldwildlife.org/species/snow-leopard) 2. [https://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/s/snow-leopard/](https://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/s/snow-leopard/) 3. [https://animaldiversity.org/accounts/Uncia_uncia/](https://animaldiversity.org/accounts/Uncia_uncia/) 4. Christiansen, P., Wroe, S. Bite forces and evolutionary adaptations to feeding ecology in carnivores. Ecology. 2007, 88(2): 347–58. 5. [http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel1731_1701.html](http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel1731_1701.html) 6. [https://tallinnzoo.ee/lumeleopardid-tallinna-loomaaias/](https://tallinnzoo.ee/lumeleopardid-tallinna-loomaaias/)