---
title: Kõrvukräts
description: "*Asio otus* **Selts:** kakulised (Strigiformes), **sugukond:**kaklased (*Strigidae*). Ingl: *Northern**Long-eared Owl*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2022/02/AP-15-856x1024.jpg) Skelett on valmistatud tsaariajal ning asetataud sigarikarbi kaanele. **Levik.** Kõrvukräts on põhjapoolkera metsa- ja preeriavööndi öökull. Põhja-Euroopa kõrvukrätsude vanalinnud jääva mõnikord pesapaika talvitama. Eestis on kõrvukräts väikesearvuline, kuid kõikjal…"
url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/kakulised/korvukrats/"
updated: "2022-02-03"
category: Linnud / Kakulised
---

# Kõrvukräts

*Asio otus*

**Selts:** kakulised (Strigiformes), **sugukond:**kaklased (*Strigidae*).
Ingl: *Northern**Long-eared Owl*.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2022/02/AP-15-856x1024.jpg)
Skelett on valmistatud tsaariajal ning asetataud sigarikarbi kaanele.

**Levik.** Kõrvukräts on põhjapoolkera metsa- ja preeriavööndi öökull. Põhja-Euroopa kõrvukrätsude vanalinnud jääva mõnikord pesapaika talvitama. Eestis on kõrvukräts väikesearvuline, kuid kõikjal levinud kultuurmaastike lind. Tema arvukust hinnatakse 500–4000 haudepaarini.^1
**Mõõtmed**. Kõrvukrätsu keha üldpikkus on 35–39 cm, tiibade siruulatus 86–100 cm, tiiva pikkus on 27,5–32 cm, kaal 240–330 g. Emaslind on isasest pisut suurem.^2
**Anatoomiline iseloomustus.**Kõrvukrätsu iseloomulikuks tunnusteks on pikad sulgedest kõrvad, mis rahulikul linnul on libamisi, kuid erutudes kerkivad püstiasendisse. Näosuled moodustab silmade ümber erkoranži näoketta.^1Sihvakal kehal ja tiibadel esineb nii isas- kui emaslinnul ookerpruuni, musta ja valget, triibud ja tähnid on seljapoolelt tumedamad. Jalad on kaetud kuni küünisteni sulepükstega. Jahisagiks on peamiselt uruhiired, keda haarab küünistega.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2022/02/AP-15_kolju_n-1024x454.jpg)
Kõrvukrätsu kolju muudavad laiaks suured ja sügavad oimuaugud (**1**), mille ventraalses osas saab alguse välimine kuulmekäik (**2**).

**Kolju.**Kolju on ajukolju osas lai, külgedel avanevad suured ovaalsed väliskõrvaavad, millest saab alguse välimine kuulmekäik. Kakkude kuulmine on kõrgete ja keskmiste helide osas inimese kuulmiselt kümme korda parem.^3 Kolju üldpikkus 59 mm, ajukolju pikkus 35 mm, laius 43 mm ja kõrgus 29 mm.^4
**Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-15, skelett on valmistatud enne 1918. aastat. Linnuliigi määras suure tõenäosusega kõrvukrätsuks maaülikooli metsloomaarst, Madis Leivits skeleti, peamiselt kolju tunnuste põhjal.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2022/02/Asio_otus_-California_USA-8-1024x741.jpg)
Kõrvukrätsul kerkivad erutudes pealaele pikad sulekõrvad.
[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=9041098](https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=9041098)

1. [https://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/korvukraets](https://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/korvukraets)
2. [https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvukr%C3%A4ts](https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvukr%C3%A4ts)
3. [https://en.wikipedia.org/wiki/Long-eared_owl#Vocalizations_and_ear_morphology](https://en.wikipedia.org/wiki/Long-eared_owl#Vocalizations_and_ear_morphology)
4. [https://skullsite.com/skullpage/asio-otus-long-eared-owl/](https://skullsite.com/skullpage/asio-otus-long-eared-owl/)