---
title: Benneti känguru
description: "***Macropus rufogriseus*** **Selts:** kaksieeshambulised (*Diprotodontia*), **sugukond:** kängurulased (*Macropodidae*). Ingl: *red-necked wallaby*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-20-skelett_m-1024x518.jpg) ******Levila**.****Looduslik asurkond Kagu-Austraalias ja Tasmaanias. Mõningad algselt inimese toodud benneti kängurud on loodusesse levinud ning moodustavad kolooniaid  mitmel pool Briti saartel. **Mõõtmed.** Kehapikkus 90–100 cm, saba pikkus 70–75…"
url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/kaksieeshambulised/benneti-kanguru/"
updated: "2025-01-16"
category: Imetajad / Kaksieeshambulised
---

# Benneti känguru

***Macropus rufogriseus***

**Selts:** kaksieeshambulised (*Diprotodontia*), **sugukond:** kängurulased (*Macropodidae*).
Ingl: *red-necked wallaby*.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-20-skelett_m-1024x518.jpg)

******Levila**.****Looduslik asurkond Kagu-Austraalias ja Tasmaanias. Mõningad algselt inimese toodud benneti kängurud on loodusesse levinud ning moodustavad kolooniaid  mitmel pool Briti saartel.
**Mõõtmed.** Kehapikkus 90–100 cm, saba pikkus 70–75 cm, kehamass keskmiselt 13–20 kg. Isased on emastest märgatavalt suuremad.^1
**Anatoomiline iseloomustus.** Tagajäsemed tugevad ja pikad, eesjäsemed lühemad. Tagajalal on neli varvast, 1. varvas puudub, 2. ja 3. taandarenenud ning kuni küüniseni omavahel liitunud, 4. varvas eriti tugevaks kujunenud ning viies tunduvalt lühem. Pikka ja tugevat saba kasutab seismisel toena ja hüppamisel tüürina. Kukruliste [vaagnas](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#vaagen) leidub paariline kranioventraalselt suunatud [eessüleluu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kukruluu) ehk kukruluu. Korraga sünnib üks poeg, kes veedab kukrus 9 kuud. Soodsas kliimas võib teine poeg sündida 27 päeva pärast eelmise sündi.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-20v-1024x607.jpg)

**Kolju.** [Hambavalem](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambavalem) 3.0–1.2.4/1.0.2.4. Ülalõualuu [lõikehambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#loikehambad) on suured, eriti esimene lõikehammas, [alalõualuu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#alaloualuu) lõikehammaste paar on aga pikad peiteljad ning suunatud ettepoole. Nende hammaste järgi on selts saanud nime – kaks esihammast. [Purihambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) on madalakroonilised, juurtega ja väikeste nüride köprudega.^2 Kängurudel esineb [hambalaie](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#diasteem).
**Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-20. Skeleti valmistas Tallinna Loomaaias 2004. aastal 4-aastaselt hukkunud känguru luudest toonane loomaarstiüliõpilane Tarmo Niine. AP-868, murtud alalõuaga kolju on hangitud pat-anatoomia lahangult 2021. aastal.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/Bennetti-kanguru_foto-Maaja-Kitsing-724x1024.jpg)
Benneti känguru Tallinna Loomaaias. Foto autor Maaja Kitsing.

1. [https://animaldiversity.org/accounts/Macropus_rufogriseus/](https://animaldiversity.org/accounts/Macropus_rufogriseus/)
2. Ernits, E. Hambad. Tartu, 2000.