---
title: Mantelpaavian
description: "***Papio hamadryas*** **Selts:** esikloomalised ehk primaadid (*Primates*), **sugukond:** pärdiklased (*Cercopithecidae*). Ingl: *hamadryas baboon*. ![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-146-4-1-1024x621.jpg) ******Levila**.****Mantelpaavianide ehk hamadrillide leviala on Aafrikas, Etioopia, Somaalia ja Eritrea aladel, peamiselt avamaastikel, savannides. Lisaks võib mantelpaaviane leida Saudi-Araabiast ja Jeemenist.^1 **Mõõtmed.** [Sooline dimorfism](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sooline-dimorfism) avaldub tugevalt…"
url: "https://ossa.emu.ee/loomaliigid/esikloomalised/mantelpaavian/"
updated: "2022-02-14"
category: Imetajad / Esikloomalised
---

# Mantelpaavian

***Papio hamadryas***

**Selts:** esikloomalised ehk primaadid (*Primates*), **sugukond:** pärdiklased (*Cercopithecidae*).
Ingl: *hamadryas baboon*.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-146-4-1-1024x621.jpg)

******Levila**.****Mantelpaavianide ehk hamadrillide leviala on Aafrikas, Etioopia, Somaalia ja Eritrea aladel, peamiselt avamaastikel, savannides. Lisaks võib mantelpaaviane leida Saudi-Araabiast ja Jeemenist.^1
**Mõõtmed.** [Sooline dimorfism](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#sooline-dimorfism) avaldub tugevalt kehamassis, emased kaaluvad keskmiselt 9 kg ning isased 21 kg. Vastsündinute kehamass on 600–900 g. Täiskasvanute [tüvepikkus](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#tuvepikkus) on 61–76 cm, sabapikkus 38–61 cm.^1
**Anatoomiline iseloomustus.** Mantelpaavianid on kohastunud eluks maapinnal, nad on võimelised seisma kahel jalal, kuid maapinnal liiguvad neljal jalal.^3
Tegemist on omnivooridega, kes toituvad kõigest söödavast, mida kätte saavad, näiteks rohttaimed, marjad, seemned, putukad, kalad.^2 Ablaste loomadena suudavad nad murda ka antiloope ning on ohuks farmiloomadele.
Geneetiliselt on paavianid väga sarnased inimesega, geneetiline sarnasus on 94%.^4
**Kolju.** Mantelpaavianide kolju näoosa on pikem kui [ajukolju](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#ajukolju), lõuad on tugevad, välimikus kujuneb koeralaadne koon. Luuline ninaava on kolju tipust tunduvalt tagapool, näoosa pikenemine on suures osas toimunud lõikehammasteluude ja alalõual asuva lõuatsi suurenemisel. Silmad asetsevad lähestikku.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/AP-146-2-1024x645.jpg)

[Hambavalem](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambavalem) 2.1.2.3/2.1.2.3. [Lõikehambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#loikehambad) suunduvad ettepoole, [kihvad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kihv) on teravad ja pikad. Kihvade pikkus on sooliselt erinev, kuna kõigesööja ehk omnivoorina ei oma kihvad toitumisel tähtsust, vaid on isastel eeliseks karjasiseses hierarhias. [Eespurihambad](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) asetsevad tihedalt kihvade taga, mistõttu kihv kallutab esimese [premolaari](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) tahapoole. [Purihammaste](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#purihambad) [sulguspinna](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#hambapinnad) emailiköbrud moodustavad vastastikku muljumispinna toidu töötlemiseks.
Lõualiigese nihkumine kolju tagaossa ning väike [alalõuaharu](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#alalouaharu) ja [varesenokkjätke](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#varesenokkjatke) ei võimalda jõulist hambumist. Seegi viitab kõigesööja koljule. Isastel on oimulihaste kinnituskohana [välimine sagitaalhari](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#valimine-sagitaalhari) ja [kuklatagusehari](https://ossa.emu.ee/oppematerjalid/terminisonastik/#kuklatagusehari) kõrgemad kui emastel ning nende hambumine võimsam.
**Päritolu.** Zoomeedikumi kogu säilik AP-146. Kolju on hangitud 1900. aastal.

![](https://ossa.emu.ee/wp-content/uploads/2021/11/Hamadryas_baboon-1024x683.jpg)
Hamadrill.
[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=38162353](https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=38162353)

1. [https://animaldiversity.org/accounts/Papio_hamadryas/](https://animaldiversity.org/accounts/Papio_hamadryas/)
2. [https://www.awf.org/wildlife-conservation/baboon](https://www.awf.org/wildlife-conservation/baboon)
3. Miljutin, A. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn: Varrak, 2015.
4. [https://amboselibaboons.nd.edu/about-baboons/](https://amboselibaboons.nd.edu/about-baboons/)